Sergei Issakov (vene keeles Сергей Геннадиевич Исаков; 8. oktoober 1931 Narva – 11. jaanuar 2013 Tartu) oli Eesti kirjandusteadlane ja poliitik.

Issakov sündis esimese põlve intelligentide peres (vanaemad ja vanaisad olid töölised ja talupojad ning isa-ema haritlased). Vanemad olid pärit Narvast. 1941. aastal isa arreteeriti süüdistatuna spionaažis. Erinõupidamise otsusega mõisteti talle seitse ja pool aastat vabadusekaotust, kaks aastat hiljem hukkus ta laagris.

Sergei Issakov õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis Juri Lotmani õpilasena ja lõpetas 1954. aastal vene filoloogina. Ta sai 1976. aastal filoloogiadoktori kraadi.

1955. aastal sai ta ülikooli õppejõuks, aastatel 1978–1997 oli professor, seejärel emeriteeriti. Vene kirjanduse lektorina töötas ta ka Helsingi Ülikoolis.

Aastatel 1995–1999 oli ta VIII Riigikogu liige.

Sergei Issakov avaldas arvukalt uurimusi eeskätt vene-eesti kultuurisuhete kohta.

• "Uusi andmeid Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise kohta". Keel ja Kirjandus, 1970, nr 5, lk 289-294
• 1971 "Postitõllaga läbi Eestimaa" (koostaja)
• 1982 koguteos "Tartu Ülikooli ajalugu" (kaasautor)
• 1983 "Arhiivide peidikuist"
• 1986 "Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.–19. sajand)". Eesti Raamat. Tallinn 1986. (koostaja)
• 2009 "Tuhandeaastane teekond. Venelased Eestis. Kultuurilugu"

• 1970 Eesti NSV kirjanduse aastapreemia ("Läbi aastate ja kauguste")
• 1996 Tartu Ülikooli suur medal^[1]
• 2003 Valgetähe III klassi teenetemärk^[2]
• 2010 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind: Eestis elanud vene luuletaja Jelizaveta Roos-Bazilevskaja käsikirjalise pärandi tutvustamine ning pikaajalise töö eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurimisel)
• 2011 Tartu Ülikooli aumärk^[3]

• "Sergei Issakov: "Venelased olid siin juba ammu"". Eesti Ekspress, 6. märts 2009
• "Suri kirjandusteadlane Sergei Issakov". ERR, 11. jaanuar 2013