Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 Yorba Linda, California – 22. aprill 1994 New York) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Ta oli ametis aastail 1969–1974. Aastail 1953–1961 oli ta asepresident.

Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas.

1946. aastal valiti ta USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More Kongressi esindajatekotta, kus ta teenis kuni 1950. aastani, kui ta kandideeris California senaatoriks ja osutus valituks. Senatis teenis ta kuni 1953. aastani, kui temast sai Dwight Eisenhoweri asepresident.

Esimest korda kandideeris ta presidendiks 1960. aastal, kaotas aga noorele ja karismaatilisele John F. Kennedyle. Nixon kaotas palju mustanahaliste hääli, kuna ta ei võtnud midagi ette, kui Martin Luther King Georgias kodanikuallumatuse eest vahistati. Kennedy seevastu korraldas Kingi vabastamise.

1962. aastal kandideeris Nixon California kuberneriks, kuid sai 5% vähem hääli kui juba ametis olev Pat Brown.

Tema asepresident olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford.

Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More president on ametist tagasi astunud.

Nixon sai USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More presidendiks pärast Lyndon B. Johnsonit. Johnsoni ajal oli eskaleerunud Vietnami sõja küsimus. Johnson oli suurendanud kordades USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More vägede kohalolu Vietnamis ning langetanud sellega oma populaarsust. Hipid aga olid alustanud kõikjal Ameerika Ühendriikides ulatuslikkude protestiaktsioonidega, nõudes USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More tagasitõmbumist Vietnami sõjast.

Vietnami sõja küsimus oli seega üks esimesi ja peamisi teemasid, millega Richard Nixon otsustas tegeleda. Ta alustas USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More vägede hulga vähendamist Vietnamis ning aastal 1973 kutsus ta kõik USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More väed Vietnamist tagasi. Vägesid välja tuues korraldas ta aga salajasi pommitamisi Kambodžas ja Laoses, et siiski aidata Lõuna-Vietnami demokraatlikel vägedel võita. Hiljem, kui see avalikuks tuli, langetas see oluliselt Nixoni populaarsust.

Peale selle alustas Nixon ka külmas sõjas nn pingelõdvendust (detente). Ta soovis vähendada pingeid USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ja NSV Liidu vahel, et tulevikus saaksid need kaks üliriiki omavahel rahumeelselt koos eksisteerida. Nixon oli veendunud, et USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ei ole võimeline külma sõda võitma, ning uskus, et kui peaks puhkema kolmas maailmasõda, võiks USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ka selles kaotajaks jääda. Seetõttu otsustas ta muuta USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More poliitika n-ö realistlikumaks ning parandada diplomaatilisi suhteid kommunistlike riikidega.

1972. aastal käis Nixon diplomaatilisel välisvisiidil Hiinas. Nixoni Hiina-külastust peetakse tema üheks suurimaks välispoliitiliseks võiduks. Sellel kohtumisel sõlmisid USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ja Hiina omavahel diplomaatilised suhted, mis panid aluse USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More majanduslikule edule 1980. aastatel ning millel on USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More majandusele oluline mõju tänapäevalgi. Samal aastal kohtus ta ka NSV Liidu juhi Leonid Brežneviga. Nixoni eestvedamisel sõlmiti ka mitu lepet, mille eesmärk oli USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ja NSV Liidu vaheliste pingete leevendamine ning USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ja NSV Liidu vahelise võidurelvastumise lõpetamine.

Nixon oli pärast oma esimest valitsusaega erakordselt populaarne ning võitis 1972. aastal ülekaalukalt presidendivalimised ka teiseks ametiajaks, lisaks peeti 1972. aasta demokraatide kandidaati, Lõuna-Dakota senaatorit George McGovernit liiga liberaalseks. Pärast seda aga hakkas Nixoni populaarsus kiiresti langema. 1973. aastal hakkasid USA-s naftasaaduste hinnad tõusma ning paljud süüdistasid selles Nixonit. Tõelise hoobi Nixonile andis aga 1973. aastal puhkenud Watergate'i skandaal. Avastati, et Nixon on kasutanud poliitikas väga palju ebaausaid võtteid: kuulanud salaja pealt poliitiliste oponentide kontoreid, maksnud altkäemaksu, üritanud oma tegevust varjata jne. Watergate'i skandaal tõi kaasa Nixoni tagasiastumise 1974. aastal.

• Nixoni doktriin
• Nixoni šokid