Piiskop (vanakreeka keelest ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on kõrgeim vaimulik seisus roomakatoliku, õigeusu ja luteri kirikus, mille kandja vastutab piiskopkonna koguduste ja vaimulike juhtimise ja järelevalve eest.
Piiskopi staatus saadakse piiskopipühitsuse kaudu, mis on vaimulik seisus, mitte lihtsalt ametinimetus. See erineb sellistest ametikohtadest nagu abt, kardinal, metropoliit, patriarh või paavst, mida täidavad tavaliselt juba piiskopiks pühitsetud isikud.
Ajalooliselt olid piiskopid koguduste vaimsed juhid ja ülevaatajad, kuid kristluse leviku ja kirikliku hierarhia kujunemisega said neist piirkondlikud juhid, kelle ülesannete hulka kuulus muu hulgas usuõpetuse säilitamine ja vaimulike ordineerimine.