Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus. Ta asub Orajõe alamjooksul.
Nimi
Legendi kohaselt on Põlva saanud nime Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi.[4]
Ka keeleteadlased Gustav Must ja Julius Mägiste seostavad Põlva nime sõnaga põlv, mis võib tähendada mis tahes käändu. Arvatavasti märkis see käänukohta Orajõe orus.[5]
Ajalugu
Põlva kirik valmis lõplikul kujul 1460–1470.[viide?]
Põlva kiriku ja kirikumõisa (Pölwe) juurde tekkis väike alevik juba 19. sajandi teisel poolel. 1907. aastal asutati Põlvas haridusselts. 1910. aastal ehitati valmis seltsimaja. 1931. aastal avati koos Tartu–Petseri raudteega Põlva raudteejaam, mis elavdas oluliselt asula majanduselu. Esimese Eesti Vabariigi ajal jäi Põlva elanike arv siiski tagasihoidlikuks.
Suvesõjas algas Põlva vabastamine kommunistidest 1941. aasta 6. juuli keskpäeval. Võeti üle vallavalitsus, postkontor, miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused. Nende asutuste kommunistlikku võimu kandvad juhid vangistati. Sama päeva õhtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten Rein, kellel oli õnnestunud Venemaale viidavast Petseri Laskurpolgust eemalduda, kui viimane pärast puhkuspeatust Mõla orus asus rännakmarssi Irboska suunas jätkama.[viide?]
Põlvas tehti nüüd kiireid ettevalmistusi lahingu vastuvõtmiseks taganevate Vene vägedega, mis näis paratamatuna, sest nende tugevad jõud istusid veel Võrus ja nende peastaap umbes kümne mitmesuguse bussi, veo- ja sõiduautoga asus Väimela mõisas. Hävitussalkade kohta puudusid täpsemad teated.
Põlva enese lahingujõud oli nõrk, ainult umbes 10 püssi ja Mooste vallast kohale toodud vanemat tüüpi kergekuulipilduja Lewis, mis oli hästi hoitud ja töötas hästi. Meeste moraal oli aga kõrge ja oldi täis võitlusvaimu. Salga käsutuses seisis üks sõiduauto ja paar veomasinat. Võitlusliin ehitati välja Rosma metsa lääneservale Võru–Põlva maanteele ning tõkestati maantee. Sama tehti Tännasilma–Põlva teega (Kanepi–Leevaku maantee). Igasse telefonipunkti oli paigutatud valve, ratturpiilurid saadeti ette maanteele, igas külas oli korraldatud vaatlejaid ja valvet. Põlvas oli kehtestatud liikumiskeeld kella 21–05.
Ettevalmistatud ja oodatud lahing jäi seekord tulemata, aga 16. augustil 1944 langes Põlva uuesti Punaarmee kätte.[viide?]
Põlva arengule ja rahvaarvu kasvule andis hoo sisse rajoonikeskuseks saamine 1950. aastal. 8. juunil 1961. aastal anti Põlvale alevi õigused ja asulast kujunes kohaliku piirkonna majanduslik keskus. Suurematest ettevõtetest tegutsesid Põlvas piimakombinaat, linavabrik, Põlva KEK, Põlva MEK, Põlva EPT.
Põlva sai linnaõigused 10. augustil 1993. Linn oli eraldi omavalitsusüksus 2013. aastani, mil ta ühines Põlva vallaga.[6]
Rahvastik
Elanike arv
| 1940 | 1950 | 1956 | 1970 | 1980 | 1990 | 1995 | 2000 | 2005 | 2010 | 2014 | 2018 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 414 | 776 | 1120 | 3286 | 5000 | 6990 | 7176 | 6498 | 6440 | 6296 | 5661 | 5458 |
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 97,0%, venelasi 1,7%, ukrainlasi 0,6% ja soomlasi 0,3%.
Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
| Rahvus | 1970[7] | 1979[8] | 1989[9] | 2000[10] | 2011[11] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 3080 | 100 | 4817 | 100 | 7038 | 100 | 6467 | 100 | 5767 | 100 |
| eestlased | 2858 | 92,79 | 4446 | 92,30 | 6560 | 93,21 | 6234 | 96,40 | 5594 | 97,00 |
| venelased | 81 | 2,63 | 234 | 4,86 | 291 | 4,13 | 132 | 2,04 | 99 | 1,72 |
| ukrainlased | 3 | 0,10 | 30 | 0,62 | 74 | 1,05 | 36 | 0,56 | 32 | 0,55 |
| soomlased | 19 | 0,62 | 39 | 0,81 | 47 | 0,67 | 21 | 0,32 | 16 | 0,28 |
| valgevenelased | 5 | 0,16 | 10 | 0,21 | 9 | 0,13 | 9 | 0,14 | 2 | 0,03 |
| leedulased | 0 | 0 | 1 | 0,02 | 1 | 0,01 | 1 | 0,015 | 1 | 0,02 |
| poolakad | ... | ... | 1 | 0,02 | 5 | 0,07 | 0 | 0 | 1 | 0,02 |
| tatarlased | ... | ... | 0 | 0 | 4 | 0,06 | 3 | 0,05 | 2 | 0,03 |
| lätlased | 3 | 0,10 | 5 | 0,10 | 3 | 0,04 | 1 | 0,015 | 1 | 0,02 |
| sakslased | ... | ... | 42 | 0,87 | 18 | 0,26 | 2 | 0,03 | 1 | 0,02 |
| juudid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0,02 |
| muud | 111 | 3,60 | 9 | 0,19 | 26 | 0,37 | 28 | 0,43 | 17 | 0,29 |
Majandus
Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse alal tegutsevate ettevõtete (10) käive oli 2025. aastal umbes 130 miljonit eurot. Traditsiooniliselt on tähtsaim kohalikul toormel baseeruv tööstusharu toiduainetööstus. Suurima käibega on AS Tere tootmisüksus. Oluline on ravimitööstus – Acino Estonia käive oli 2025. aastal 32,7 miljonit eurot. Põlvas tegutsevad ka puidu- ja metallitööstuse ettevõtted.
Haridus
Põlvas on 2023. aasta seisuga järgmised koolid:
Põlvas tegutsevad ka huvikoolid Põlva Muusikakool ja Põlva Kunstikool.
Sport
Põlvas tegutsevad spordiklubid:
Põlva käsipalliklubi, Jalgpalliklubi Lootos, Orienteerumisklubi Põlva Kobras, Maadlusklubi Lapiti, Põlva Tenniseklubi, Kagu Vibuklubi, Eesti Tõukerattaliit, Lumelauaklubi Mässer, Spordiklubi Serviti, Põlva Indiaca Klubi, Spordiklubi Traps, Põlva Matkaklubi.
Spordiklubisid ühendab Põlva Maakonna Spordiliit.
Põlva kui Eesti Lõõtsapealinn
Põlvas on pingutatud selle nimel, et rahvuslik lõõtspillimängu traditsioon oleks elujõuline ning pilli valmistamise oskus jääks püsima. Linnas on võimalik õppida lõõtspilli nii mängima kui ka valmistama, samuti populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse pillimeistrite tähtsust rahvuskultuuris ja korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid. Ehedaim näide sellest on iga-aastane traditsiooniline lõõtspilli laulu- ja pillipidu "Harmoonika". [12]
17. jaanuaril 2015. aastal kuulutati Põlva Eesti lõõtsapealinnaks, et tunnustada linnas tehtavat lõõtspillipärandi kandmise ja -hoidmise tööd. Tiitli andis linnale üle toonane Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku „Euroopa kultuuripealinnad Eestis“ juht Toomas Vitsut. [12]
Vaata ka
Viited
- ↑ Haldus- ja asustusjaotus. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 1.09.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Põlva eile ja täna. Rein ja Sirje Vill, 2008, lk 5. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
- ↑ Jaan Kaplinski. Põlva maa, keel ja meel. – Eesti Loodus, 2010, nr 6/7, lk 6.
- ↑ "Põlva". Eesti Entsüklopeedia.
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 18. juunil 2017.
- ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2020. Vaadatud 18. juunil 2017.
- 1 2 Põlva vald (2021, 10. märts). polva.ee. https://www.polva.ee/uldinfo
