Okastraat on traadist punutud ogadega toode, mida kasutatakse peamiselt piirete ja kaitserajatiste ehitamisel.
Okastraadi eellased töötati välja Prantsusmaal. 1860 leiutas Leonce Eugene Grassin-Baledans õhukese lapiku traadi, millel olid kidad. Kidade tõttu oli sellest traadist aiast valus üle ronida. Ta ei patenteerinud oma leiutist.
1865 sai Louis François Janin patendi kahest keerust kokku põimitud traadile, millel olid rombikujulised kidad. Sarnane idee oli 1868. aastal New Yorgist pärit Michael Kellyl, kes ennustas, et sellist traati saab kasutada karjamaade piiramisel. Selliseid kidasid nimetati Kelly rombiks.
Järgnesid uued patendid ja ainuüksi 1867. aastal anti neid välja 6. Ainult 2 neist mainisid okastraadi kasutusvõimalusi põllumajanduses. Neist üks, Lucien Smith Ohiost, valmistas okastraadi, mille kidad ulatusid välja piki traati lükitud puuklotsidest. Seda polnud aga võimalik kuigi pikana toota.
Enne 1870. aastat liiguti USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More lääneosas põhiliselt üle tasandike ilma sinna pidama jäämata, kuid pärast USA kodusõda olukord muutus ja tasandikud asustati laialdaselt, mis kindlustas USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ülemvõimu nende üle. Asunikud pidid oma maa-ala kaitsma niihästi teiste asunike, indiaanlaste kui varasemate karjapidajate eest, kes olid harjunud oma karjadel laskma niisama ringi hulkuda. Kivid ja puit olid sealkandis kallid ning hekkide kasvatamine sealsetel kivistel, savistel, tolmavatel ja põuastel aladel ei andnud sageli head tulemust.
Joseph Glidden New Hampshire'ist taipas esimesena, et USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More lääneosas tuli tohutuid rantšosid tarastada ja tavaliste tarade jaoks polnud seal piisavalt puitu. Ta alustas okastraadi tootmist 1873. Et tema vabrikud suutsid seda toota miilide kaupa, teenis ta oma tootega varanduse.
Üks klientidest kirjutas Gliddenile: "See ei võta ruumi, ei kurna pinnast, ei heida taimestikule varju, peab vastu tugevatele tuultele, selle taha ei kuhju lumi, on niihästi vastupidav kui odav."
Suurimad okastraadiostjad olid raudteekompaniid, kes pidid hoolitsema selle eest, et kariloomad ei satuks raudteedele.
Okastraaditootjate suure neliku moodustasid Joseph Glidden, Jacob Haish, Charles Francis Washburn ja Isaac Ellwood. Peale nende oli veel hulgaliselt väiketootjaid, sest okastraadi tootmine vajas vähe algkapitali ja nõudlus oli suur. Aastail 1873–1899 tootis USA-s okastraati poolteistsada ettevõtet. Hiljem suur osa neist ühines ettevõtteks American Steel and Wire Company (Ameerika Terase- ja Traadikompanii). Tähtsaimad ettevõtjad, kes sinna ühinesid, olid John Gates, Washburn ja Ellwood.
Enne okastraadi leiutamist oli karjapidajatel vaja palju tööjõudu selleks, et ohjata loomade liikumist ja otsida kaduma läinud loomi. Okastraat võimaldas tõhusalt kontrollida loomade liikumist ja just okastraat oli leiutis, mis lõpetas kauboide ajastu.
Vaenlase eemal hoidmiseks hakati okastraati kasutama 1898. aastal Hispaania-Ameerika sõja ajal Kuubal okastraattõketes.
Okastraadi kasutamine on levinud ka vanglamüüridel. Koonduslaagrid oli tavaliselt ümbritsetud tihedate okastraataedadega.