TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Merekaitseliit oli enne teist maailmasõda tegutsenud Kaitseliidu allorganisatsioon, mille ülesandeks oli merekaitse. Tänapäeval võib merekaitseliidu nimetust kasutada Kaitseliidu malevate merendusliku tegevusega allüksuste puhul mitteametliku üldistava terminina.

Tegevus

Merekaitseliidu allüksused on enamal või vähemal määral tegutsenud Tallinna malevas, Lääne malevas, Saaremaa malevas ja Pärnumaa malevas. Lisaks on Tartu maleva juures tegutsenud ka sisevete rühm. Merekaitseliidu ülesanded ja perspektiivid merelise ja riigikaitsetegevuse osas on olnud ebaselged. Tallinna merekaitseliitlasi on osaliselt kaasatud mereväe kõrvalülesannete täitmiseks ja koostööd on üritatud ka vabatahtlike merepäästjatega.

Kuna Kaitseliidul puudus merendusliku tegevuse kontseptsioon ja nägemus, mistõttu polnud võimalik eraldada ressursse, on merekaitseliidu tegevus 2010. aastateks praktiliselt külmutatud.

Veesõidukid

Praeguseks on Kaitseliidu mereüksuste suuremad alused (laevad) eri põhjustel kasutusest kõrvaldatud. Kaitseliidu struktuuriüksustel on siiski mitmeid väiksemaid mootoriga veesõidukeid.

Vormiriietus

Merekaitseliitlased kannavad mereväelastega sarnast vormiriietust nii nagu ka 1930. aastatel ja peavad selle üldjuhul muretsema omal kulul. Kantakse laeva töövormi ja pidulikku vormi.

Ajalugu

Merekaitseliit kuni 1940. aastani

Asutamine

Merekaitseliidu idee käis 1932/1933. aasta talvel välja leitnant Richard Kokk,^[1] kes oli uurinud sarnaste organisatsioonide tegevust esimese maailmasõja ajal. Merekaitseliitu hakati Kaitseliidu juurde looma 1933. aasta teisel poolel. Esimene korraldaja oli vanemleitnant Jaan Klaar koos mõne reservohvitseriga. Ühistöös mereväega koostati ajutised koosseisud ja õppekavad. 1933. aasta novembris määrati Kaitseliidu peastaabi juurde vastavaks organiseerijaks ametlikult kaptenleitnant Rudolf Gildemann.

Koosseis

Enne teist maailmasõda oli merekaitseliit võrdsustatud Kaitseliidu malevaga. Merekaitseliit jagunes piki rannikut rajoonideks, millel olid oma juhtkonnad ja vahendid. Ujuvkoosseis jagunes divisjonideks, divisjonid rühmadeks, rühmad paatideks. Rühmas oli tavaliselt neli paati. Paadi meeskonnas olid tavaliselt paadipealik, paadipealiku abi, signalist ja motorist. Traalerpaadil lisandus minöör ja mõnikord ka vanemminöör.

Saaremaal olid näiteks Kihelkonna meredivisjon ja Kuressaare meredivisjon (divisjonides näiteks Abruka luurerühm, Sõrve luurerühm, Abruka sidepost, Kuressaare traalerite rühm, Kihelkonna traalerite rühm, Vilsandi luurerühm).

Juba 1924. aastal Tallinnas asutatud Sadama malevkonna koosseisus olid 1939. aastal näiteks luurepaatide divisjon, traalerite divisjon, eridivisjon ja Suurupi meredivisjon (merekindlused).

Tegevus

Esmalt oli suur puudus pädevatest ohvitseridest, kuid kahe mereväe miiniristleja müügi järel vabanenud personal parandas olukorda märgatavalt.

1933. aastal hankis esimesena endale 2000 krooni eest mootorpaadi Voka mererühm.

Juba 6. juunist 2. juulini 1934 toimusid merejõudude juhtimisel esimesed merekaitseliidu piirkondlike allüksuste ühisõppused. Osalesid merejõudude miinitraalerid Olev ja Kalev, miiniveeskajad Ristna ja Suurop ning vahilaev Laine ja suurtükilaev Mardus. Rõhku pandi meremiinide veeskamisele ja traalimisele, samuti meresidele.

Sarnane väljaõppe ja ülesannete suunitlus püsis ka edaspidi. Kavandati ka võitlust allveelaevadega, kuid vahendite nappuse tõttu jäi see suund esialgu rakendamata.

10. augustil 1934. aastal kinnitati vabariigi valitsuse otsusega Kaitseliidu mereüksuste laevavimplid ja -lipud ning nende kasutamise kord.^[2] Kinnitati ka merekaitseliitlaste vormiriietus, mis sarnanes merejõudude omaga.

8. juulil 1936 andis Kaitseliidu ülem välja ettekirjutuse, et sisevete rannikul tuleb formeerida Kaitseliidu sisevete salgad.

1936. aastal ilmus "Merekaitseliitlase käsiraamat", mis aitas edasist väljaõpet oluliselt ühtlustada.

Ujuvvahendid

Meretegevusteks kasutati peamiselt liikmete isiklikke paate, kuid Kaitseliidul oli ka spetsiaalseid koosseisulisi ujuvvahendeid.

Kaitseliidu mootorpaate enne 1940. aastat

Vikerlane – Tallinnas
Mimosa (KL 18) – Tallinnas
Kotkas (KL 1) – Tartus
Vahur – Mustvees
Nordost – Narvas
P.M.1 – Pärnus
HMD 1 – Haapsalus
KL 15 – Kaitseliidu peastaabi käsutuses.

Taasasutamine ja tegevus

1991. aasta detsembris toodi Lätist Eestisse endine ALMAVÜ PO-2-klassi abilaev Jaroslavets, mis läks 24. juunil 1992 Kaitseliidu omandusse Erika nime all ja sai pardatähise KL-101. Erika seisis 1990. aastate algul Pirita sadamas, seejärel Paljassaares. Laeva üritati vahepeal anda ka Noorte Kotkaste kasutusse. Väljasõite ei toimunud ja laev kippus lõpuks sadamas uppuma. 1990. aastate keskpaiku tõsteti laev Miinisadamas veest välja ja lõigati vanarauaks.

8. juunil 1992 võttis jäägrikompanii Miiduranna sadamas kaatreid edasi müüa üritanud firmalt Favora jõuga üle kaks endist vene Zhuk-klassi patrullkaatrit, mis anti üle Kaitseliidule Haapsalus ja Pärnus. Kaatrid said nimedeks Edgar ja Erika. Kaitseliidul puudusid aga vahendid aluste ülalpidamiseks ja need amortiseerusid. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit kaatrid mereväele. Kaatrid said uued nimed Grif ja Leopard ning üks neist suudeti ka korrastada ja mitmeks aastaks kasutusele võtta.

1994. aastal taasasutati merekaitseliit ametlikumalt ja Kaitseliidu ülema korraldusel määrati selle juhiks Tallinnas leitnant Raivo Noorhani.

29. märtsil 1995 taasmoodustati Tartu malevas vastava okupatsioonieelse üksuse järeltulijana sisevete divisjon. Tartu linnavalitsus andis divisjonile 1995. aastal üle Kostromitš-tüüpi töölaeva Ahti ja puksiiri Baikal, mis said hiljem nimeks Tarbatu ja Vaike. Tarbatu seati sõidukorda ja seda renditi ühtlasi 1997. aastal Kärevere silla ehitustöödeks. Uue aastatuhande alguses ei jagunud laevade hoolduseks ega remondiks enam vahendeid ja tegelikult puudus neil ka ülesanne. Laevad kanti maha ja lõigati vanametalliks. Sisevete allüksuse kasutuses oli veel kuni 2000. aastateni mitu jaodessantpaati, mis olid saadud välisabina.

2010.–2015. aastal õnnestus Tallinna maleva meredivisjonil (endine Sadama malevkond) kasutada koos mereväekooliga väljaõppeks patrull-laeva EML Ristna P422. Tegelikult kuulus laev Eesti sõjamuuseumile ja oli hiljuti mereväest välja arvatud. Seetõttu ei leitud lõpuks ka püsivaid rahastusvõimalusi.