Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Mercedes-Benz on Saksamaa luksusautode ja kergete tarbesõidukite kaubamärk. Tegemist on maailma vanima autotootjaga, kelle ajalugu on vahetult seotud sisepõlemismootoriga auto leiutamisega.[1]

Ajalugu ja auto sünd

Mercedes-Benzi ajalugu ulatub kahe iseseisva pioneerini, kes töötasid üksteisest teadmata samal ajal Lõuna-Saksamaal.

Karl Benz ja esimene Patent-Motorwagen

Patent-Motorwagen Nr.1

Jaanuaris 1886 patenteeris Mannheimis tegutsenud Karl Benz kolmerattalise sõiduki, mida tunti nime all Benz Patent-Motorwagen. See oli maailma esimene spetsiaalselt sisepõlemismootori jaoks konstrueeritud auto, mitte lihtsalt ümberehitatud hobuvanker.[2]

Suurt rolli ettevõtte edus mängis Karl Benzi abikaasa Bertha Benz, kes sooritas 1888. aastal maailma esimese pikamaasõidu (u 106 km), tõestades avalikkusele, et automobiil on praktiline transpordivahend, mitte ainult ohtlik mänguasi inseneridele.

Daimler, Maybach ja esimene neljarattaline tõld

Daimler Motorkutsche

Samal ajal töötasid Stuttgardi lähedal Cannstattis Gottlieb Daimler ja Wilhelm Maybach. Erinevalt Benzist keskendusid nemad esialgu mootori arendamisele, mida saaks kasutada igat tüüpi sõidukitel. 1886. aasta lõpus paigaldasid nad oma mootori kohandatud hobuvankri raamile, luues nii maailma esimese neljarattalise bensiinimootoriga auto (Daimler Motorkutsche).[3]

Nimi Mercedes ja ühinemine

Nimi "Mercedes" võeti kasutusele 1901. aastal, kui Austria diplomaat ja ärimees Emil Jellinek tellis Daimler-Motoren-Gesellschaftilt (DMG) uue võidusõiduauto, mille nimetas oma tütre Mercedese järgi. Auto oli nii edukas, et DMG registreeris nime kaubamärgina 1902. aastal.[4]

1926. aastal ühinesid Benz & Cie ja Daimler-Motoren-Gesellschaft kontserniks Daimler-Benz AG. Sellest ajast saadik kannavad autod Mercedes-Benzi nime, kus Daimleri täht sümboliseerib mootori kasutust maal, õhus ja vees ning Benzi loorberipärg tähistab võite võidusõiduradadel.

Mudelite nimesüsteem

Kaasaegne Mercedes-Benzi autode valik on jaotatud klassidesse, mis lihtsustab mudelite hierarhiast arusaamist:[5]

  • Põhimudelid (Sedaanid): A-klass (väike), C-klass (keskmine), E-klass (suur keskklass) ja S-klass (luksuslik lipulaev).
  • Maasturid (GL-seeria): Kõik maasturid kannavad eesliidet GL, millele järgneb suurusklassi täht (nt GLA, GLC, GLE, GLS). Erandiks on klassikaline G-klass (Geländewagen).
  • Elektriautod (EQ-seeria): Täiselektrilised mudelid kannavad tähist EQ (nt EQA, EQE, EQS).

Allbrändid

1. Mercedes-AMG: Spetsialiseerunud sportautodele ja võimsatele versioonidele.

2. Mercedes-Maybach: Üliluksuslikud versioonid S-klassist ja GLS-ist.

Tarbesõidukid ja eritehnika

Kuigi veoautod ja suured bussid kuuluvad nüüd Daimler Trucki alla, toodab Mercedes-Benz AG jätkuvalt kaubikuid ja väikebusse:

  • Vito ja Sprinter: Maailma ühed levinumad kaubikud ja reisijateveo bussid.
  • V-klass: Luksuslik mahtuniversaal.
  • Unimog: Erakordse läbivusega veok-traktor-maastur, mida kasutatakse näiteks sõjaväes kui ka raskematel töödel.

Tehnoloogiline pärand

Mercedes-Benz on tuntud kui turvalisuse pioneer. Ettevõte tõi esimesena turule mitmeid täna iseenesestmõistetavaid lahendusi:

  • 1951: Turvakere ja deformatsioonitsoonid (Béla Barényi patent).
  • 1978: Blokeerumisvastane pidurisüsteem (ABS-pidurid).
  • 1981: Turvapadi ja turvavöö eelpinguti seeriaautos (S-klass W126).[6]

Viited

  1. "The history of Mercedes-Benz". Mercedes-Benz Group. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2026. Vaadatud 13. veebruaril 2026.
  2. "Benz Patent Motor Car: The first automobile". Mercedes-Benz Public Archive. Vaadatud 13. veebruaril 2026.[alaline kõdulink]
  3. "Gottlieb Daimler and the first motor carriage". Vaadatud 13. veebruaril 2026.[alaline kõdulink]
  4. "Mercedes Jellinek: The namesake of a brand". Vaadatud 13. veebruaril 2026.[alaline kõdulink]
  5. "Mercedes-Benz Passenger Cars Overview". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2023. Vaadatud 13. veebruaril 2026.
  6. "History of Safety Innovation". Vaadatud 13. veebruaril 2026.[alaline kõdulink]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga