TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Mart Nutt (21. märts 1962 – 2. juuni 2019)^[1] oli Eesti poliitik ja ajaloolane, Riigikogu liige.

Hariduskäik

Mart Nutt lõpetas 1980. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1985. aastal^[2] Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolasena (etnograafina) ning 1988. aastal samas Tartu Riiklikus Ülikoolis aspirantuuri.

16. detsembril 2011 kaitses ta Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö "Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises".^[3]

Töökäik

Aastatel 1988–1991 oli ta Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor, 1990–1992 välisministeeriumi büroo- ja osakonnajuhataja, 2003–2004 Jaan Tõnissoni Instituudi teadusdirektor.

Aastatel 2011–2012 oli ta Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja alates 2012. aastast nõukogu liige. Ta oli ka Eesti Humanitaarinstituudi, Sisekaitseakadeemia, Raadio Vaba Euroopa lepinguline töötaja.

Poliitiline tegevus

Mart Nutt oli alates 5. detsembrist 1983^[4] Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) liige.^[5] 1989. aastal kuulus ta sõltumatu noorteühenduse Res Publica ning 1990. aastal Vabariiklaste Koonderakonna algatajate ja asutajate hulka.^[viide?] Aastatel 1992–1994 kuulus ta erakonda Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Selle lõhenemisel 1994. aastal lahkus erakonnast ka Nutt, kes liitus samal sügisel parempoolsetega.^[6]^[7]^[8] Parempoolsete ja Eesti Talurahva Erakonna ühinemisel järel oli Nutt uue Rahvaerakonna liige, kuid kui see teatas 1998. aastal plaanist liituda Mõõdukatega, liitus Nutt sama aasta lõpus Isamaaliiduga.^[9]^[10] Mart Nutt oli Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige^[viide?] ning elu lõpuni erakonna Isamaa liige.^[11]

Mart Nutt oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu (United Nations Human Rights Council) Darfuri missiooni liige (2007. aastast)^[12]^[13] ning Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni (ECRI) liige. Nutt oli ka Eesti ÜRO julgeolekunõukogu delegatsiooni liige.^[14]

Kuulumine esinduskogudesse

Mart Nutt oli alates 1992. aastast VII, VIII, IX, X ja XI Riigikogu liige ning Tallinna Linnavolikogu liige 1993–1999, 2011–2012, 2014–2015. Ta osutus valituks linnavolikokku ka 1999, 2005 ja 2013, kuid loobus mandaadist.

Mart Nutt on kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni (VII Riigikogus komisjoni esimees) ja Euroopa Liidu asjade komisjoni.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas. Ta kogus 1968 häält, kuid valituks ei osutunud. 12. maist 2012 kuni 26. märtsini 2014 oli ta XII Riigikogu liige kaitseministriks läinud Urmas Reinsalu asendusliikmena.

Ta kandideeris ka 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 3 (Mustamäe ja Nõmme), sai 1068 häält, kuid valituks ei osutunud.^[15]^[16] Ta sai Riigikogu liikmeks Urmas Reinsalu asendusliikmena.^[17]

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta taas Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas ning kogus 1135 häält. Ta sai XIV Riigikogu liikmeks taas Urmas Reinsalu asendusliikmena. ^[18]^[19]

Mart Nuti seisukohad

Riigi tugevdamise kohta^[viide?]

Eesti vajab aktiivset kaitse- ja välispoliitikat
range kodakondsuspoliitika
odavat võõrtööjõudu ei tohi Eestisse tuua
ajateenistusest ei tohi loobuda

Eesti keele kaitse kohta^[viide?]

Eestikeelne kõrgharidus on meie keele tuleviku kindlaim alustala
eesti keel olgu teadus- ja kõrgtehnoloogia keel

Sisejulgeoleku kohta^[viide?]

Sisejulgeolek on tänases Eestis kõige haavatavam valdkond. Sisejulgeolekut lõhub korruptsioon. Korruptsioon on narkootikum, mis paneb poliitiku unustama, kelle huvides ta valiti
Eesti sisejulgeolekut ohustavad need, kes Eestit vihkavad – viies kolonn ja terrorioht
populism ja demagoogia mürgitavad usaldust Eesti riigi vastu – nähkem üheskoos populism läbi ja ärgem andkem häält katteta lubaduste alusel

Ühiskondlik tegevus

Jaan Tõnissoni Instituudi liige alates 1991 ning sama instituudi nõukogu liige (mh aseesimees)
Euroopa Nõukogu Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni (European Commission against Racism and Intolerance) liige alates aastast 1998
Eesti Reservohvitseride Kogu alates 1998
Kaitseliidu Toompea malevkonna liige alates 1998 (leitnandi auastmes)
Migratsioonifondi nõukogu liige
Eesti NATO Ühingu liige alates 2001
ÜRO Inimõiguste Nõukogu (United Nations Human Rights Council) Darfuri missiooni liige 2007
Presidendi Mõttekoja liige alates 2011
Eesti Ajakirjanike Liidu liige alates 2011
Euroopa Parlamendiliikmete Aafrika Assotsiatsiooni (AWEPA) juhatuse liige 2012–??
Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi, Avaliku Sõna Nõukogu liige 2012–2018
Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed (MISA) nõukogu aseesimees ??–2013
Tallinna Teadlaste Maja liige alates 2014
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi liige alates 2015

Teosed

Raamatud

"Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni" (üks kaasautoreid). Peatoimetaja Sulev Vahtre. Ilmamaa. Tartu 2005, 463 lk; ISBN 978-9985-7714-2-6
"Nüüdis-Eesti ja poliitilised süsteemid" (artikleid aastatest 1988–2005). Ilmamaa, Tartu 2008, 440 lk; ISBN 9789985772263
"Lähiajalugu. III. Gümnaasiumiõpik. 20. sajandi arengu põhijooned". Maurus, Tallinn, 2014. (kaasautor). ISBN 9789949953950