See artikkel on monarhist; malendi kohta vaata artiklit Kuningas (male); filmi kohta vaata artiklit Kuninganna (film); mängukaardi kohta vaata Kuningas (mängukaart)

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.

Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast *kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks.

Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikštisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit, kuningat kutsutakse aga karalius.

Kuningast tuleneb ka läti kungs 'isand', 'härra', 'peremees'. Kuningat kutsutakse karalis, vürsti kņazs.

Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku princeps 'esimene') isandate-senioride seisusest valitud juhti.

Kuningat kõnetatakse kõnetlusvormeliga Tema Majesteet.

Tänapäeva kuningatiitlid on (lühendatud kujul)

• Bahreini kuningas
• Belgia kuningas
• Bhutani kuningas
• Hispaania kuningas
• Jordaania kuningas
• Kambodža kuningas
• Lesotho kuningas
• Malaisia kuningas
• Madalmaade kuningas
• Maroko kuningas
• Norra kuningas
• Rootsi kuningas
• Saudi Araabia kuningas
• Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuningas
• Svaasimaa kuningas
• Taani kuningas
• Tai kuningas
• Tonga kuningas

• kuningate loend
• sõjakuningas
• väikekuningas
• sakraalkuningas
• keiser
• ertshertsog

• Theodor Mayer (toim). Das Königtum. Seine geistigen und rechtlichen Grundlagen (Vorträge und Forschungen 3), Jan Thorbecke Verlag, Lindau/Konstanz 1956.
• Franz-Reiner Erkens (toim). Das frühmittelalterliche Königtum. Ideelle und religiöse Grundlagen, de Gruyter: Berlin 2005.