Kullervo Achilles Manner (12. oktoober 1880 Kokemäki – 15. jaanuar 1939 Uhta, Komi ANSV) oli Soome ajakirjanik ja poliitik.

Kullervo Manner oli pärit kaplani ja kirikuõpetaja Gustaf Manneri perekonnast.^[1] Ta õppis Helsingi Ülikoolis kreeka-rooma filoloogiat.^[2]

Aastatel 1900–1906 töötas ta Porvoos ilmuva ajalehe Uusimaa toimetuses. 1906. aasta lõpus asutas ta ajalehe Työläinen, mille peatoimetaja ta oli 1909. aastani. 1910–1918 oli ta ajalehe Työmies ajakirjanik. Alates 1905. aastast oli ta Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei liige.^[3]

Alates 1. märtsist 1910 oli Manner Soome Eduskunna liige. 1917. aasta 4. aprillist kuni 31. oktoobrini oli ta Eduskunna esimees.^[4] Alates 1917. aasta juuni keskpaigast oli ta Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees.^[5]

28. jaanuaril 1918 nimetati Kullervo Manner Soome revolutsioonivalitsuse esimeheks (sisuliselt valitsusjuhiks). 1918. aasta aprillis oli punased sunnitud Helsingist taanduma. 10. aprillil 1918 nimetati Manner Viiburis diktaatoriks. 25. aprillil 1918 oli põgenes ta koos punase Soome valitsusega Petrogradi.^[6]

Ta oli üks 1918. aasta augustis Nõukogude Venemaal loodud Soome Kommunistliku Partei asutajaid.^[7] Aastatel 1920–1930 oli ta selle partei esimees ja 1930–1934 peasekretär.^[8]

Manner vahistati 1. juulil 1935. Nõukogude Liidu Ülemkohus mõistis talle 1935. aasta novembris kümme aastat vabaduskaotust. Ta suri 1939. aasta jaanuaris vangilaagris kopsutuberkuloosi.^[9]