TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

See artikkel räägib riigist; usulise liikumise kohta vaata artiklit Katarid

Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Sel on piir Saudi Araabiaga (60 km) ja riigi rannajoone pikkus on 550 kilomeetrit.

Katar on maailma üks jõukamaid riike, olles maailma suuruselt 57. majandus ja sisemajanduse kogutoodangult elaniku kohta maailmas suuruselt 12. riik (Aasias Singapuri järel suuruselt teine).^[5] Samas on Katar rahvaarvult ja pindalalt maailma üks väiksemaid riike (rahvaarvult maailma suuruselt 137. riik).^[6]

Riik

Katar on absoluutse monarhiaga riik. Riigipea on emiir, kes teostab nii seadusandlikku kui ka enda nimetatud valitsusega täitevvõimu.^[7]

2007. aastani nõustas teda ühekojaline nõuandev kogu (Majlis ash-Shura), mille 35 liiget nimetas ta ise. Põhiseadus näeb ette 45-kohalise nõuandva kogu, mille 30 liiget valib rahvas ja 15 nimetab emiir. Uue põhiseaduse järgi valiti parlament 2007. aastal. Valida võivad kõik vähemalt 18-aastased. Valitsuskabineti liikmed ja peaministri määrab emiir lähedaste perekondade liikmete hulgast. Erakondade tegevus on keelatud. Apellatsioonikohus on kõrgeim kohtuorgan, usuküsimustega tegelevad šariaadikohtud. Klassifikatsiooni alusel on Katar mittevaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Katar 32. kohal.

Sümboolika

Nagu Bahreini lipu nii on ka Katari lipu alus haridžiidide islamirühmitiste punakaspruun lipp (aastast 1971). Suurbritannia nõudmisel lisati sellele 1860. aastatel varda poole valge riba. Suurbritannia lepingu (aastal 1916) kohaselt lisati lipule 9 valget sakki, mis osutavad asjaolule, et Katar oli Pärsia lahe äärsete nn lepinguosaliste emiraatide 9. liige. Punakaspruun värv sümboliseerib sõdades valatud verd ja valge rahu.

Lipuvärvides vapi (aastast 1978) keskel on traditsiooniline Araabia purjekas dau, palmisaar ja kaks ristatud mõõka.

Rahvusloom on valge-orüks.

Haldusjaotus

Katar jaguneb kaheksaks omavalitsuseks (baladīyah).

Omavalitsus	Rahvaarv (2015)^[8]	Pindala (km²)	Tihedus (in/km²)
Ash-Shamāl	8794	859,8	10
Al-Khawr ja Adh-Dhakhīrah	202 031	1613,3	125
Ash-Shīḩānīyah	187 571	3309,0	57
Umm Şalāl	90 835	318,4	285
Az̧-Z̧a‘āyin	54 339	290,2	187
Doha	956 457	202,7	4719
Ar-Rayyān	605 712	2450,0	247
Al-Wakrah	299 037	2577,7	116

Loodus

Katari poolsaar ulatub lõuna-põhja suunas Pärsia lahte. Selle põhjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivikõrb ja lõunaosas liivakünkad. Rannikut ümbritsevad korallrahud, mis on kohati 4 kilomeetri laiused. Valitseb kuum troopiline kliima.

Suvel puhuvad Araabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Alalise vooluga jõgesid ei ole, tasandikku (madalikku) liigestavad vadid.^[7] Põhjaveevaru ei rahulda riigi vajadusi, seetõttu magestatakse merevett. Looduslikus taimkattes on peamiselt kuivalembesed põõsad ja poolpõõsad. Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitsealasid on 15.

Kataris leidub rikkalikult naftat ja maagaasi.^[7]

Rahvastik

Ainult 20% rahvastikust moodustavad põliselanikud Katari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi, Indiast ja Pakistanist tulnuid on kumbagi 18% ning pärslasi 10% Katari rahvastikust^[viide?]. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indoneeslaste sisseränne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasustus vaid oaasides. Peale araabia keele on laialdaselt kasutusel ka inglise keel. Haridust toetab tugevalt riik. Riigiusk on islam. Tervisehoiukulutused moodustavad riigi SKT-st 3%, 450 inimese kohta on 1 arst ja 570 inimese kohta on 1 haiglakoht.

Majandus

Katari majandus põhineb nafta- ja maagaasi ammutamisel.^[7] Katari naftamaardlad avastati 1939. aastal ning naftat hakati tootma alates 1949. aastast. Katari käsutuses on üks maailma suuremaid gaasimaardlaid. Enne II maailmasõda tegeles Katari elanikkond peamiselt pärlite müümise ja kalapüügiga. Sel ajal oli Katar üks maailma vaesemaid riike. Alates 1970. aastatest on Katari sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta maailma üks suuremaid.^[9] Katar on üks maailma suurimaid vedeldatud gaasi eksportijaid. Kataris toodetakse ka terast ja tsementi.

Viljaka maa ja kastmiseks kasutatava vee nappus piirab Kataris põllumajanduse arengut ning suur osa riigi toidust imporditakse.^[9]

Enne 2017. aastat importis Katar ligi kolmandiku toiduainetest Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest. 2017. aastal katkestasid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Egiptus Katariga diplomaatilised sidemed ning transpordilepingud, mille tõttu on Katar hakanud importima veiseid Saksamaalt, Ungarist, Hollandist, USAst ja Austraaliast. Pärast majandusliku blokaadi kehtestamist on ilmunud Katari poodidesse palju Türgi ja Iraani toiduaineid.^[10]

1997. aastal alustas tööd Doha väärtpaberite börs.^[9]

Riigil olulisemad sadamad on Doha ja Umm Saʿīd. Dohas asub rahvusvaheline lennujaam. Qatar Airways on Katari riiklik lennufirma.^[9]

Korruptsioon ja inimõigused

2024. aasta seisuga on Katar korruptsioonitaju indeksi kohaselt 180 riigi seas 40. kohal.^[11]

2025. aasta seisuga on Katar jätkuvalt silmitsi ülemaailmse kriitikaga tööalase väärkohtlemise pärast. Paljud võõrtöölised kannatavad endiselt palgavarguste ja raskete töötingimuste all ning neil pole lubatud moodustada ametiühinguid. Naised ja LGBTQ+ inimesed peavad taluma juriidilist ja sotsiaalset diskrimineerimist. ÜRO on Katarile andnud sadu inimõigustealaseid soovitusi. Riik piirab sõnavabadust ja rahumeelseid kogunemisi.^[12]^[13]^[14]