Kõri (larynx) on kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate kehaosa, mis moodustab hingamisteede osana ülemineku neelust hingetorusse kaela kõhtmises (inimesel eesmises) piirkonnas. Kõri tekib 4.–6. lõpusekaarest.
Kõri juhib õhu kopsudesse. See kaitseb hingetoru toidutükkide eest, sest neelamisel liigutatakse kõri (inimesel ettepoole ja üles keelejuure alla) ja kõripealis suleb kaanena kõrijuurdekäigu. Imetajatel reguleerivad häälekurrud hingatava õhu voolu ja tekitavad oma võnkumisega helisid (sealhulgas inimhääl). Lindude kõril ei ole häälekurde ega kõripealist. Lindude häält tekitab laulukõri.
Kõri haigusi uurib otorinolarüngoloogia haru larüngoloogia, vastav eriarst on larüngoloog.
Inimesel
Kõri on hingamisteede osa. Kõri paikneb 4.–6. kaelalüli kõrgusel. See on kaetud kaela lihastega, külgedel paiknevad kilpnääre ja suured veresooned, taga neel. Kõri sisemuses paikneb kõriõõs. Väljastpoolt on näha kõrisõlm, mis vastab kõriväljele.
Ehitus
Kõri koosneb kolmest suurest kõhrest: kilpkõhrest, sõrmuskõhrest ja kõripealisest, kahest väiksemast pilkkõhrest ning nendega külgnevatest sarvikkõhredest. Kilpkõhr moodustab kõri eesseina ja on väljastpoolt nahka nähtav ning kombitav peamiselt oma ülemisel serval. Selle all paikneb horisontaalne sõrmuskõhr, millele järgnevad hingetoru trahheakõhred. Pilkkõhred paiknevad sõrmuskõhre taga ja on selle külge liigesega kinnitatud. Kõripealis on ühendatud kilpkõhrega ja suleb kõrijuurdekäigu neelu suunas.
Kõhresid hoiavad koos sidemed. Kõri ripub kilpkõhre-keeleluu membraani kaudu keeleluu küljes. Häälesidemed ehk häälepaelad on pingutatud pilkkõhre ja kilpkõhre tagaseina vahele. Neid liigutavad spetsiaalsed lihased. Kõri sisepinda, kuid mitte häälepaelu, katab hingamisteede limaskest.
Hääle põhikõla kujundab häälekurdude laiuse ja pinge reguleerimine neid pikuti läbivate häälelihaskiudude ja eelkõige kõri lihastega. Selle primaarse heli kujundavad kõnehelideks keele ja suu liigutused. Hääle täieliku kõla tekitavad resonantsid neelus, suuõõnes ja ninaõõnes (kõnetraktis).
Lihased
Kõri ümbritsevad ja liigutavad skeletilihaste hulka kuuluvad kõri lihased (musculi laryngis). Need mõjutavad häälepilu ja häälekurde.
| Nimi | Algab | Kinnitub | Innervatsioon | Funktsioon | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kõri välimised lihased | ||||||
| Sõrmuskõhre-kilpkõhre lihas | sõrmuskõhrekaare välispinnalt[1] | kilpkõhre alumisele servale[1] ja alumisele sarvele | ülemise kõrinärvi välimine haru | liigutab sõrmuskõhre ülespoole/tahapoole, mis pingutab häälekurde[1] | ||
| Kõri seesmised lihased | ||||||
| Tagumine sõrmuskõhre-pilkkõhre lihas | sõrmuskõhreplaadi tagumiselt (välis-) pinnalt[1] | pilkkõhre lihasjätkele[1] | tagasikulgev kõrinärv | tõmbab lihasjätket tahapoole, avab (laiendab) sellega (ainsa lihasena) häälepilu | ||
| Külgmine sõrmuskõhre-pilkkõhre lihas | sõrmuskõhrekaare ülaservalt[1] ja välispinnalt | pilkkõhre lihasjätkele[1] | tõmbab lihasjätket sissepoole, suleb (ahendab) sellega häälepilu | |||
| kilpkõhre-pilkkõhre lihas | kilpkõhre sisepinnalt | pilkkõhre ees- ja külgpinnalt | suleb (ahendab) häälepilu | |||
| Pilkkõhrede ristilihas (paaritu) | kulgeb pilkkõhrede tagumisel pinnal,[2] pilkkõhrede vahel | |||||
| Pilkkõhrede põikilihas (paariline) | pilkkõhre lihasjätkelt | teise pilkkõhre tippu | ||||
| Kilpkõhre-kõripealise lihas | kilpkõhreplaadi esipinnalt | häälejätkele | lähendab häälekurde | |||
| Pilkkõhre-kõripealise lihas | pilkkõhretipu piirkonnast[2] | kõripealise külgpindadele | lähendab häälekurde | |||
| Häälelihas | kahe kilpkõhreplaadi vahelise nurga (kilpkõhrenurga) sisepinnalt[3] | pilkkõhre häälejätkelt | tekitab häälekurdude omapinge ja suleb häälepilu | |||
Kõri lihased ehk kõri seesmised lihased on kaelalihased, mis ühendavad kõri kõhresid omavahel. Need osalevad fonatsioonis.
Need on:
- sõrmuskõhre-kilpkõhre lihas
- tagumine sõrmuskõhre-pilkkõhre lihas
- külgmine sõrmuskõhre-pilkkõhre lihas
- kilpkõhre-pilkkõhre lihas
- pilkkõhrede põikilihas ja pilkkõhrede ristilihas, mis moodustavad pilkkõhrede lihase
- sarve-sõrmuskõhre lihas (ei esine kõigil inimestel) kilpkõhre sarve ja sõrmuskõhre vahel
Kirjanduses räägitakse mõnikord ka kõri välimistest lihastest. Need osalevad kõri liigutamises ja on järgmised:
Topograafia
Kõri kohal paikneb neel, kuhu satuvad nii suust ja ninast tulev õhk kui ka toit. Allapoole jätkub kõri hingetoruna. Söögitoru algus paikneb kõri taga. Mõlemad paiknevad kohevas sidekoes, mida eest piirab kaelasidekirme hingetorueesne leste ja tagant kaelasidekirme lülisambaeesne leste. Hingetorueesne leste on pingutatud kahe õla-keeleluulihase vahele, lülisambaeesne leste ümbritseb kaelalülisid koos nende lihastikuga. Kõri all paikneb kilpnääre. Kõri ja söögitoru kõrval kulgeb samas ruumis kaela veresoonte ja närvide kimp.
Funktsioon
Kõril on oluline osa hääle tekitamises (fonatsioonis, artikulatsioonis). Tagumine sõrmuskõhr-pilkkõhrelihas algab sõrmuskõhre tagaküljelt ja kinnitub pilkkõhre lihasjätkele. See tõmbab pikkõhre sissepoole ja viib sellega häälekurrud lahku, sest need on eespool kilpkõhredega liigeste kaudu ühendatud.
Sellele häälepilu avajale vastanduvad kolm häälepilu sulgejat. Külgmine sõrmuskõhr-pilkkõhrelihas algab sõrmkõhre eesmisest-välimisest osast ja kinnitub samuti lihasjätkele, põhjustades vastupidise liikumise kui tagumine sõrmuskõhr-pilkkõhrelihas. Pilkkõhrede põikilihas ristilihas ühendavad mõlemad pilkkõhred otse ja tõmbavad need kokku. Hääle moodustamisel on tähtis ka häälelihas, mis on kilpkõhre-pilkkõhrelihase osa ja paikneb häälekurdude välispinnal ning reguleerib nende pinget.
Hääle kõrguse määrab häälekurdude võnkesagedus, heli tugevuse aga õhuvoolu jõud. Peale neelu, suuõõne ja ninaõõne tekivad resonantsi tõttu võnkumised rinnas ja ninakõrvalurgetes. Rindkereresonantsi korral on hääl kantum ja veidi tumedam kui pearesonantsi puhul. Hääle püsiv kähedus ilma selge orgaanilise põhjuseta tuleb sageli sellest, et resonantsiõõsi kasutatakse vähe ja hääl on seetõttu ülekoormatud.
Võrdlev anatoomia
1 keeleluu, 2 kõripealis, 3 esikukurd (plica vestibularis), 4 häälekurd, 5 vatsakeselihas (musculus ventricularis), 6 külgmine kõrivatsake, 7 häälelihas, 8 kilpkõhr, 9 rõngaskõhr, 10 häälekõrialune õõs (cavum infraglotticum), 11 esimene hingetorukõhr, 12 hingetoru
Lihased
Mitteesikloomalistel imetajatel käituvad kõri lihased väheste erinevustega samamoodi nagu inimestel.
- Tagumist sõrmuskõhre-pilkkõhre lihast nimetatakse neil selgmiseks sõrmuskõhre-pilkkõhre lihaseks. See on ka loomadel ainus häälepilu laiendaja, kõik teised lihased ahendavad seda.
- Kilpkõhre-pilkkõhre lihas on hobustel ja koertel jagunenud kaheks lihaskimbuks: eesmiseks – vatsakeselihaseks (musculus ventricularis; vananenud nimetus esikulihas (musculus vestibularis)) – ja tagumiseks – häälelihaseks. Nende kahe lihaskimbu vahele sopistub kõriõõnest külgsuunas välja külgmine kõrivatsake.
- Hobustel on peale selle kilpkõhre-pilkkõhre lisalihas (musculus thyreoarytaenoideus accessorius) ja kõrivatsakese-pingutaja (musculus tensor ventriculi laryngis).
- Ka keeleluu-kõripealise lihas (keeleluu ja kõripealise vahel) arvatakse kõri lihaste hulka.
- Enamikul mitteesikloomalistel puuduvad pilkkõhrede põikilihas, pilkkõhre-kõripealise lihas ja kilpkõhre-kõripealise lihas.
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 Meditsiinisõnastik: 412.
- 1 2 Meditsiinisõnastik: 411.
- ↑ Meditsiinisõnastik: 422.