TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

See artikkel räägib tänapäeva maakonnast; 1946. aastal moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond (1946–1950)

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus, mis hõlmab endise Hiiumaa rajooni ala.

See on Eesti väikseim maakond nii pindala kui ka rahvaarvu poolest.

Hiiu maakond asub Loode-Eestis ja hõlmab Hiiumaa saare, Kassari saare ning neid ümbritsevad väikesaared ja laiud. Hiiu maakond piirneb idas Lääne maakonnaga ja lõunas Saare maakonnaga.

Kohalikud omavalitsusüksused

Hiiu maakonnas on üks omavalitsusüksus – Hiiumaa vald.^[3]

Hiiumaa vald moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus. Endiste valdade piirid langevad kokku tänapäevaste osavaldade piiridega. Enne haldusreformi oli maakonnas neli omavalitsusüksust: Emmaste vald, Käina vald, Pühalepa vald ja Hiiu vald. Hiiu vald loodi 2013. aastal Kõrgessaare vallast ja Kärdla linnast.

Loodus

Hiiu maakond hõlmab terve Hiiumaa ja Kassari saare ning väiksemad laiud. Suurim laid on Vohilaid. Hiiumaast kagus asuvad Hiiumaa laiud, mille hulka kuulub väike osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest.

Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68 m üle merepinna.
Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km.
Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85 ha.
Suurim soo on Pihla raba, u 3050 ha.
Rannajoone kogupikkus on u 326 km.

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas arvestuslikult 10 097 elanikku. Neist 47,91% olid mehed ja 52,09% naised. Sündimuse üldkordaja oli 7,13‰, suremuse üldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive −6,54‰. 98,35% elanikest olid eestlased ja 1,02% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,46%, tööealisi (vanuses 15–64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Töötuse määr^[4] oli 5,1%. Rahvastikutihedus oli 9,9 in/km².^[5]

Asustusüksused

Hiiu maakonnas on üks linn, kaks alevikku ja 182 küla.

Linnad: Kärdla

Alevikud: Kõrgessaare – Käina

Külad: Aadma – Ala – Allika – Aruküla – Emmaste – Esiküla – Hagaste – Haldi – Haldreka – Harju (Emmaste) – Harju (Pühalepa) – Hausma – Heigi – Heiste – Heistesoo – Hellamaa – Heltermaa – Hiiessaare – Hilleste – Hindu – Hirmuste – Härma – Hüti – Isabella – Jausa – Jõeküla – Jõeranna – Jõesuu – Kaasiku – Kabuna – Kaderna – Kaigutsi – Kalana – Kaleste – Kalgi – Kanapeeksi – Kassari – Kauste – Kerema – Kidaste – Kiduspe – Kiivera – Kitsa – Kleemu – Kodeste – Kogri – Koidma – Kolga – Kopa – Kukka – Kuri – Kuriste – Kurisu (Emmaste) – Kurisu (Hiiu) – Kuusiku – Kõlunõmme – Kõmmusselja – Kõpu – Külaküla – Külama – Laartsa – Laasi – Laheküla – Lassi – Lauka – Leerimetsa – Lehtma – Leigri – Leisu – Lelu – Lepiku – Ligema – Lilbi – Linnumäe – Loja – Luguse – Luidja – Lõbembe – Lõpe – Malvaste – Mangu – Mardihansu – Meelste – Metsaküla – Metsalauka – Metsapere – Moka – Muda – Mudaste – Mäeküla – Mäeltse – Mägipe – Männamaa – Mänspe – Määvli – Napi – Nasva – Niidiküla – Nurste – Nõmba – Nõmme (Hiiu) – Nõmme (Käina) – Nõmmerga – Ogandi – Ojaküla – Ole – Orjaku – Otste – Palade – Palli – Paluküla – Paope – Partsi – Pihla – Pilpaküla – Poama – Prassi – Prählamäe – Prähnu – Puliste – Puski – Putkaste – Pärna – Pärnselja – Pühalepa – Rannaküla – Reheselja – Reigi – Reikama – Riidaküla – Risti – Ristivälja – Rootsi – Sakla – Salinõmme – Sarve – Selja (Emmaste) – Selja (Käina) – Sepaste – Sigala – Sinima – Soonlepa – Suuremõisa – Suurepsi – Suureranna – Suuresadama – Sõru – Sääre – Sülluste – Taguküla – Tahkuna – Tammela – Tammistu – Tareste – Taterma – Tempa – Tiharu – Tilga – Tohvri – Tubala – Tärkma – Ulja – Undama – Utu – Vaemla – Vahtrepa – Valgu – Valipe – Vanamõisa – Viilupi – Viiri – Viita – Viitasoo – Vilima – Vilivalla – Villamaa – Villemi – Värssu – Õngu – Ühtri – Ülendi

Ajalugu

Pikemalt artiklis Hiiumaa ajalugu

Esimesed Hiiumaa asukad olid tõenäoliselt hülgekütid, kelle laager asus Kõpu poolsaarel umbes 5000 eKr. Muinasaja lõpus oli Hiiumaa arvatavasti Saaremaa hõredalt asustatud tagamaa. Eestlaste muistse vabadusvõitluse järel nimetati Hiiumaad 1228. aastal "tühjaks saareks" (ladina keeles insula deserta, que dicitur Dageida). Keskajal jagati Hiiumaa Mõõgavendade ordu, seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ülejäänud ala valitses piiskop.

Saare ajalooline saksakeelne nimi on Dagö (ladina keeles), mis tuleneb rootsi keelest. Dagö tähendas arvatavasti "päevasaart".

Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale ja Hiiu-Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna aladele tekkis Keina kihelkond. Hiljem eraldusid veel Reigi kirikukihelkond (1627. aastal Pühalepa kihelkonnast) ja Emmaste kirikukihelkond (1866. aastal Keina kihelkonnast).

17.–20. sajandil kuulus praeguse Hiiu maakonna ala halduslikult Läänemaa (Haapsalu kreisi) koosseisu. Kärdla maakonnakeskus kujunes rannarootslaste külast, mida mainiti esimest korda 1564. aastal ning mis hakkas 1820.–1830. aastatel kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse. 1941. aastal panid taganevad punaarmeelased Kärdla kalevivabriku põlema ja hiljem selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.

Hiiu maakonnast sai omaette maakond 1946. aastal, kui see ala eraldati Lääne maakonnast. 1950. aastal moodustati sellest omakorda Hiiumaa rajoon, mille käigus moodustati valdadest külanõukogud. 1. jaanuaril 1990 taasloodi Hiiumaa maakond, mis nimetati 1991. aastal Hiiu maakonnaks.

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Hiiu maakonda järgmised haldusüksused: Kärdla linn ning Emmaste, Kõrgessaare, Käina ja Pühalepa vald.^[6] 2013. aastal moodustati Kõrgessaare vallast ja Kärdla linnast Hiiu vald ning 2017. aasta haldusreformiga moodustati kõigist senistest omavalitsusüksustest Hiiumaa vald.

Majandus

Pikemalt artiklis Hiiumaa majandus

Kärdlas asuv Rannapaargu on üks paljudest saare söögikohtadest

Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurim ja olulisim majandusharu on tööstus, millest üle 65% moodustavad plasti- ja koostetööstus. Teised tähtsad majandusharud on ehitus, kaubandus, turism ja transport. Merelise asendi tõttu sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% eksport ja 39,2% import.^[7] Saare tööhõive määr oli 2012. aastal 54,6%^[8] ja töötuse määr 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.^[9]

Aastatel 2002–2005 oli tähtsaim tööstusharu puidutööstus, mis tegeleb puidu töötlemise ja puidust toodete valmistamisega. Saare suurim puidutöötleja on Lauka saeveski. Alates 2006. aastast on plastitööstusest saanud Hiiumaa suurim tööstusharu. Saarel on umbes kümme plastitööstusettevõtet, millest olulisim on Dagöplast. Lisaks on Hiiumaal hästi arenenud toiduainetööstus: kulinaaria-, kala- ja pagaritööstus. Suurim toiduainetööstuse ettevõte on Hiiumaa Tarbijate Ühistu tütarettevõte HTÜ Tootmine. Samuti toodetakse saarel tekstiili- ja metallitooteid.^[10]

Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus.^[10] Kuni 2011. aastani oli saare ainsaks kaubandusketiks Coopi poodide võrgustik. Selveri tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents, mille tõttu on paljud väikesed poed raskustesse sattunud ja suletud.

Suvehooajal on enamik saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti,^[11] keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanikke. Turiste teenindavad saarel tegutsevad majutus- ja toitlustusettevõtted.

Hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Esindatud on kalapüük ja -kasvatus ning taime- ja loomakasvatus. Suurim kalandusettevõte on AS Hiiu Kalur^[10] ning suurim põllumajandusettevõte on Hiiumaa Agro OÜ.

Ehitussektoris on saarel esindatud üld- ja teedeehitus, eri-, elektri- ja maaparandustööd ning projekteerimine.

Ajakirjandus

Hiiumaal ilmus kuni 2004. aastani kaks maakonnalehte, aga need ühinesid: Hiiu Leht omandas ajalehe Hiiumaa.

Vaatamisväärsusi

Kirikud ja kabelid: Emmaste Immanueli kirik, Kassari kabel, Käina Martini kirik, Kärdla Ristija Johannese kirik, Mänspe kabel, Paluküla kabel, Pühalepa Püha Laurentsiuse kirik, Reigi Jeesuse kirik, Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Puskil, Malvaste Prohvet Eelija kabel.

Vaata ka

Viited

↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 11.03.2018.
↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 27.07.2024.
↑ Hiiumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
↑ 2007.–2009. libisev keskmine
↑ Hiiu maakond. Piirkondlik portaal. Statistikaamet.
↑ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
↑ Statistikaamet Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi. Kasutatud 28.09.2013.
↑ Statistikaamet 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr soo ja maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.
↑ Statistikaamet Keskmine bruto- ja netopalk maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.
1 2 3 Hiiumaa majandusülevaade 2011 Kasutatud 27.11.2013
↑ Hiiumaa turismiliit Kasutatud 27.11.2013