Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

 See artikkel räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940).

Eesti Teaduste Akadeemia (ladina keeles Academia Scientiarum Estoniae) on Eesti Vabariigi teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis.

Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat. 1946. aastal asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis kannab alates 1989. aastast praegust nime.

Akadeemia President on aastast 2024 Mart Saarma. Asepresidendid on Marek Tamm ja Jaak Vilo. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna akadeemikud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid.

Akadeemia annab välja teaduste akadeemia sõbra tiitlit.[1]

Struktuur

Juhtkond

Akadeemia presidendid

 Pikemalt artiklis Eesti Teaduste Akadeemia president

Liikmeskond ja osakonnad

 Pikemalt artiklis Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend

seisuga 30. jaanuar 2026[2]

Astronoomia ja füüsika osakond

Jaan Aarik, Jaak Aaviksoo, Jaan Einasto, Ene Ergma, Krista Fischer, Arvi Freiberg, Vladimir Hižnjakov, Heikki Junninen, Marco Kirm (osakonnajuhataja), Martti Raidal, Toomas Rõõm, Enn Saar, Peeter Saari, Mart Saarma, Elmo Tempel, Richard Villems

Välisliikmed: Jonathan R. Ellis, Markku Kulmala, Charles Gabriel Kurland, Jaan Laane, Alar Toomre

Informaatika- ja tehnikateaduste osakond

Olav Aarna, Dan Bogdanov, Jüri Engelbrecht, Maarja Grossberg-Kuusk, Rainis Haller, Ülo Jaaksoo, Maarja Kruusmaa, Meelis Kull, Jarek Kurnitski, Jakob Kübarsepp (osakonnajuhataja), Enn Lust, Leo Mõtus, Tarmo Soomere, Raimund-Johannes Ubar, Tarmo Uustalu, Jaak Vilo, Dmitri Vinnikov

Välisliikmed: Steven R. Bishop, Michael Godfrey Rodd, Gábor Stépán, Esko Ukkonen, Margus Veanes

Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond

Toomas Asser (osakonnajuhataja), Jaan Eha, Jaak Järv, Anne Kahru, Dimitri Kaljo, Mati Karelson, Kalle Kirsimäe, Urmas Kõljalg, Maris Laan, Agu Laisk, Margus Lopp, Ülo Mander, Jüri Martin, Andres Metspalu, Ülo Niinemets, Pärt Peterson, Valdur Saks, Joel Starkopf, Martin Zobel, Raivo Uibo, Veiko Uri, Mart Ustav, Eero Vasar, Maarja Öpik

Välisliikmed: Ülo Langel, Pekka T. Männistö, Svante Pääbo, Matti Saarnisto, Helmut Schwarz

Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond

Jüri Allik, Ivari Ilja, Mart Kalm, Veronika Kalmus, Mare Kõiva, Valter Lang (osakonnajuhataja), Lauri Mälksoo, Elmo Nüganen, Karl Pajusalu, Arvo Pärt, Tiina Randma-Liiv, Anu Raud, Anu Realo, Hando Runnel, Huno Rätsep, Marek Tamm, Tiit Tammaru, Tõnu-Andrus Tannberg, Jaan Undusk, Urmas Varblane, Haldur Õim

Välisliikmed: Juri Berezkin, Cornelius Hasselblatt, Raimo Raag, Jaan Valsiner

Ajalugu

1938–1940

 Pikemalt artiklis Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)

1946–1990

Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega:

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu MÄÄRUS NR. 111

19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml

Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas.

NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees J. V. STALIN

NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV
19. jaanuaril 1946. a. “

1953. aastal valmis Tallinnas Estonia puiesteel uus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Instituutide hoone ning 1954. aastal akadeemikute elumaja (Lenini puiestee 11/13/15).

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus andis välja uurimustoid jätkuväljaandes Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde Emakeele Selts. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid Emakeele Seltsi toimetiste sarjana 1958. aastast ja Emakeele Seltsi aastaraamatut.

Estonia puiestee 7, vaade Tammsaare pargist
Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele

1960

1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda:

  • füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond;
  • keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond;
  • ühiskonnateaduste osakond.

Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi:

Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused:

Alates 1989. aastast

2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."[3]

Vaata ka

Viited

  1. Toomas Jüriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2018.
  2. Liikmeskond, Teaduste Akadeemia koduleht
  3. Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri, I.1.

Kirjandus

  • Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623

Välislingid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga