Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone ehk OH- ioone. Alused on näiteks LiOH ja KOH.
Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria järgi on alus keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus seob prootoni ehk prootoni aktseptor.
Lewis'i teooria ehk elektronteooria järgi on alus osake, mis käitub elektronpaari doonorina. Seega alusel peab olema vähemalt üks vaba elektronpaar.
Esimesena mainitud teooria on loonud Rootsi keemik Svante Arrhenius ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria.
Omad nõrkused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks.
Kui alus on keemiline aine, siis aluselisus ehk leeliselisus näitab selle aine võimet moodustada mingis keskkonnas (enamasti vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.