| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
9. august on Gregoriuse kalendri 221. (liigaastal 222.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. juuli (1901–2099).
Sündmused
- 1581 – Liivi sõda: rootslased vallutasid pärast Koluvere, Lihula ja Vigala linnuse anastamist Haapsalu, seega tõrjuti venelased kogu Läänemaalt välja.
- 1704 – Põhjasõda, Narva piiramine: venelastel, kes olid koondanud Narva alla umbes 45 000 meest, õnnestus linn tormijooksuga vallutada.
- 1882 – Narvas algas 28. septembrini toimunud ülelinnaline tööliste streik.[1]
- 1902 – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts Säde.[2]
- 1936 – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.[3]
- 1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõneti piiras muulaste õigusi. Protestiks korraldati venekeelsetes ja -meelsetes asutustes streike.
- 1994 – valitsuse istungil määrati Paldiski tuumaobjekti Eesti-poolseks volinikuks senine valitsuse eriesindaja Paldiskis Jüri Tikk.
- 2007 – Eesti mereväe ülemana alustas tööd Igor Schvede.
Maailmas
- 48 eKr – Pharsalose lahingus purustas Julius Caesar lõplikult Pompeiuse, kes põgenes kaotuse järel Egiptusesse.
- 378 – Adrianoopoli lahingus sai Ida-Rooma keiser Valens lüüa Fritigerni juhitud läänegootidelt. Keiser ise langes lahingus.
- 1173 – hakati ehitama Pisa katedraali kellatorni, mis tänapäeval on tuntud Pisa tornina.
- 1483 – Roomas pühitseti sisse Sixtuse kabel.
- 1529 – Inglismaal anti välja parlamendieeskirjad.
- 1615 – Prantsusmaal puhkes teine kodusõda, kus prints de Conde oli liidus hugenottidega, keda juhtis Henri de Rohan.
- 1655 – Inglismaa lordprotektor Oliver Cromwell jagas riigi 11 ringkonnaks, millest igaüht valitses kindralmajorist kuberner.
- 1803 – Prantsusmaal Pariisis tegi esimese demonstratsioonsõidu Robert Fultoni aurulaev Clermont.
- 1805 – Kolmanda koalitsiooni sõda: Austria, Suurbritannia, Venemaa, Rootsi ja Sardiinia kuningriik moodustasid kolmanda suure koalitsiooni Prantsusmaa keisri Napoleon I vastu.
- 1810 – Prantsusmaa keiser Napoleon I liidendas oma valdustega Vestfaali.
- 1817 – Johann Friedrich Gottlob Koenig ja Andreas Friedrich Bauer asutasid trükipressivabriku Koenig & Bauer.
- 1830 – Prantsusmaal nõustus Orléansi hertsog Louis-Philippe vastu võtma kuningakrooni.
- 1842 – Ameerika Ühendriigid ja Kanada allkirjastasid Websteri-Ashburtoni lepingu, millega määrati kindlaks kahe riigi vaheline piir Kaljumäestikust idas.
- 1859 – Ameerika Ühendriikide leiutaja Nathan Ames sai eskalaatori patendi.
- 1862 – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Cedar Mountaini lahingus purustas Ameerika Riikide Konföderatsiooni kindral Stonewall Jackson Ameerika Ühendriikide armee kindral John Pope'i juhtimise all.
- 1890 – Helgolandi saar läks Suurbritannia võimu alt üle Saksamaa võimu alla.
- 1892 – Ameerika Ühendriikide insener Thomas Edison sai duplekstelegraafi patendi, mis võimaldas sõnumi vastuvõtjal anda saatjale operatiivset tagasisidet.
- 1898 – Hispaania nõustus formaalselt Hispaania-Ameerika sõja rahulepingu tingimustega.
- 1902 – Suurbritannia kuningaks krooniti Edward VII.
- 1905 – Vene-Jaapani sõda: Ameerika Ühendriikides Portsmouthis algasid Jaapani ja Venemaa rahuläbirääkimised.
- 1907 – Inglismaa lõunarannikul Brownsea saarel lõppes maailma esimene skaudilaager.
- 1919 – Iraanis Teheranis kirjutati alla Pärsia ja Suurbritannia kokkulepe Pärsia puutumatuse tagamiseks.
- 1928 – Nõukogude Liidus Leningradi tsirkuse hoones avati maailma esimene tsirkuse- ja estraadimuuseum.
- 1936 – Ameerika Ühendriikide sportlane Jesse Owens võitis 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis oma neljanda kuldmedali. Temast sai esimene ameerika sportlane, kes oli võitnud ühtedel olümpiamängudel neli kuldmedalit.
- 1942 – Indias vahistas Briti armee Mahatma Gandhi, kes oli lubanud välja kuulutada India iseseisvuse. Ta jäi vangi 1944. aastani.
- 1942 – Teine maailmasõda: Savo saare lahingus purustas Jaapani laevastik Ameerika Ühendriikide ja Austraalia ühendlaevastiku, uputades neli liitlaste ristlejat.
- 1942 – Nõukogude Liidus, sakslaste sisse piiratud Leningradis (Leningradi blokaad) kanti ette Dmitri Šostakovitši seitsmes sümfoonia, mis on tuntud ka "Leningradi sümfooniana".
- 1943 – Nõukogude Liidus Karatšai autonoomses oblastis viidi läbi karatšaide massküüditamise esimene laine. 472 inimese väljasaatmine oma kodumaalt oli ettevalmistuseks sama aasta 2. novembril toime pandud suurküüditamisele.
- 1944 – Jätkusõda: Nõukogude Liidu juunis alanud Karjala pealetung Soome armee positsioonidele lõppes soovitud tulemusteta ja rinne fikseerus kaitsepositsioonidele kuni sõja lõpuni septembris 1944.
- 1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide B-29 tüüpi pommitaja Bockscar heitis Jaapani linnale Nagasakile koodnime Fat Man all tuntud tuumapommi.[4] Maailma ajaloo teises tuumapommirünnakus hukkus kohe 39 000 inimest, kokku põhjustas rünnak kuni 140 000 inimese surma. Algsest sihtmärgist Kokura linnast loobuti tiheda pilvkatte tõttu.
- 1954 – Jugoslaavias Bledis allkirjastati niinimetatud Balkani pakt – Jugoslaavia, Kreeka ja Türgi vaheline vastastikuse abistamise leping.
- 1960 – Laose pealinnas Vientianes toimus kapten Kong Le juhitud sõjaväeline riigipööre.
- 1964 – ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas resolutsiooni, millega kutsus Küprose sõdivaid kreeklasi ja türklasi üles vaherahu sõlmima.
- 1965 – Malaisia parlament hääletas Singapuri föderatsioonist väljaheitmise poolt – Singapur iseseisvus.
- 1969 – Ameerika Ühendriikides Hollywoodis filmilavastaja Roman Polanski majas mõrvasid Charles Mansoni järgijad viis inimest: kaheksandat kuud raseda näitleja ja modelli Sharon Tate'i, kohvifirma omaniku tütre Abigail Folgeri, poola näitleja Wojciech Frykowski, stilisti Jay Sebringi ja teismelise Steven Parenti.
- 1971 – Põhja-Iirimaal algas Briti armee erioperatsioon Demetrius, mille käigus vahistati 342 isikut, keda kahtlustati seotuses iiri vabariiklaste relvarühmitustega.
- 1974 – Ameerika Ühendriikides astus Watergate'i skandaali tulemusel ametist tagasi president Richard Nixon ja presidendiks vannutati asepresident Gerald Ford. Nixonist sai esimene tagasi astunud USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More president.
- 1990 – ÜRO Julgeolekunõukogu kuulutas Kuveidi annekteerimise Iraagi poolt õigustühiseks. Iraak sulges oma piirid, lubades lahkuda vaid välismaa diplomaatidel ning tekitades muret Iraagis ja Kuveidis viibivate tuhandete välismaalaste pärast.
- 1990 – Venemaal sai tegevusloa raadiojaam Ehho Moskvõ, esimene eraraadiojaam Nõukogude Liidu territooriumil.
- 1991 – Lõuna-Aafrika Vabariigis Ventersdorpis kasutas politsei tulirelvi ja pisargaasi apartheidimeelsete rühmituste liikmete vastu, kes püüdsid segada president Frederik de Klerki kõnet.
- 1993 – Jaapanis sai peaministriks Morihiro Hosokawa, kelle võimuletulek lõpetas Liberaaldemokraatliku Partei 38 aastat kestnud võimuperioodi.
- 1999 – Venemaal vabastas president Boriss Jeltsin ametist peaminister Sergei Stepašini valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks Vladimir Putini.[5]
- 2008 – Gruusia sõda: Gruusia president Mihheil Saakašvili kuulutas Venemaa kallaletungi tõttu riigis välja sõjaseisukorra.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 9. augustil
- 1776 – Amedeo Avogadro, itaalia keemik
- 1873 – Jaan Raamot, Venemaa keisririigi ja Eesti poliitik
- 1880 – Anna Tõrvand-Tellmann, eesti pedagoog, haridus-, noorsoo- ja naisliikumise tegelane
- 1914 – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
- 1931 – Mário Zagallo, brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener
- 1938 – Leonid Kutšma, ukraina poliitik
- 1938 – Rod Laver, austraalia tennisist
- 1938 – Otto Rehhagel, saksa jalgpallur ja treener
- 1939 – Romano Prodi, itaalia poliitik
- 1955 – Udo Beyer, Saksa DV kuulitõukaja
- 1955 – Rob Clerc, hollandi kabetaja
- 1957 – Melanie Griffith, ameerika näitleja
- 1958 – Arvo Kukumägi, eesti näitleja
- 1963 – Whitney Houston, ameerika laulja
- 1964 – Brett Hull, kanada jäähokimängija
- 1966 – Hillar Kohv, eesti ajalehe- ja veebikirjasaatja
- 1968 – Gillian Anderson, ameerika näitleja
- 1973 – Filippo Inzaghi, itaalia jalgpallur
- 1974 – Raphaël Poirée, prantsuse laskesuusataja
- 1978 – Audrey Tautou, prantsuse näitleja
- 1978 – Wesley Sonck, belgia jalgpallur
- 1982 – Tyson Gay, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kergejõustiklane
- 1987 – Marek Niit, eesti jooksja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 9. augustil
- 803 – Bütsantsi keisrinna (797–803) Irene[6]
- 1919 – Ralph Albert Blakelock, ameerika kunstnik
- 1928 – Friedrich II, endine Badeni suurhertsog
- 1962 – Hermann Hesse, saksa kirjanik
- 1969 – Sharon Tate, ameerika näitleja (mõrvati)
- 1975 – Dmitri Šostakovitš, vene helilooja
- 1985 – Mauri Sariola, soome kirjanik
- 1995 – Jerry Garcia, ameerika kitarrist (Grateful Dead)
- 2023 – Ita Ever, eesti näitleja
Pühad
- Kristlikus kirikus:
- Alaska Hermani mälestuspäev (õigeusu ja anglikaani kirikus)
- Edith Steini mälestuspäev (roomakatoliku kirikus)
- Firmuse ja Rusticuse mälestuspäev
- Mattiase mälestuspäev (õigeusu kirikus)
- Lõuna-Aafrika Vabariigi naistepäev
- Singapuri iseseisvuspäev (1965)
- Rahvusvaheline põlisrahvaste päev
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 150
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/9/newsid_3580000/3580143.stm
- ↑ http://russiapedia.rt.com/prominent-russians/leaders/vladimir-putin/
- ↑ Vseviov, David (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.