| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 |
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2026 | ||||||
27. mai on Gregoriuse kalendri 147. (liigaastal 148.) päev. Juliuse kalendri järgi 14. mai (1901–2099).
Sündmused
- 1742 – Kriimani mõisas valmis hernhuutlaste Kriimani palvemaja, kus hakati korraldama ka lugemise ja kirjutamise õppetunde nii noortele kui ka vanadele.[1]
- 1842 – Tartu kaupmees E. W. Wegener tegi oma aurulaevaga esimese reisi Tartust Pihkvasse (veetee avati 1842. aastal).[2] Reis kestis 12–14 tundi.[2]
- 1917 – Rakveres asutati Eesti Kooliõpetajate Keskliit. Esimeheks valiti Peeter Põld.
- 1920 – Asutav Kogu võttis vastu Eesti Teaduste Asutuse seaduse.
- 1922 – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg-Tartu maantee.
- 1930 – loodi Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad.[2]
- 1937 – Jüri Martinson valiti Puiatu vallavanemaks.
- 1937 – avati puitkonstruktsioonist Kadrioru tennisehall.[3]
- 1946 – Tallinnas asutati Eduard Vilde majamuuseum.
- 1987 – Erika Salumäe püstitas Moskvas Krõlatskoje sisetrekil maailmarekordi 200 m lendstardist sõidus ajaga 11,373 sekundit.[4]
- 1988 – ajaleht Pärnu Kommunist avaldas Pärnu Metsakombinaadi inseneri Vladimir Dombrovski üleskutse EKP Keskkomiteele ja Eesti NSV töötajatele. Dombrovski kinnitas, et tema taga on organisatsioon "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus".[5]
- 1993 – toimus tegevust taasalustanud Riigikohtu üldkogu esimene avalik istung Tartu raekojas.
- 1995 – Tallinnas toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv: relvastatud 25–30-aastane eesti keelt kõnelev mees röövis Hansapanga peamajast Tallinnas Liivalaia tänaval 2,3 miljonit krooni.
- 1996 – sadakond relvastatud Tartu kaitseliitlast võttis omavoliliselt enda valdusse Eesti Põllumajandusülikooli peahoone Tartus Riia mäel, malevlased takistasid jõuga õppejõudude ja üliõpilaste sissepääsu hoonesse.
- 2005 – Tenzin Gyatso, XIV dalai-laama, valiti Tartu Ülikooli audoktoriks.
Maailmas
- 1703 – Neeva ääres pandi nurgakivi Peeter-Pauli kindlusele – seda loetakse Peterburi linna asutamiseks.
- 1741 – Viinis saatis muusikakapell esimest korda sõjaväeparaadi.
- 1860 – Giuseppe Garibaldi asus ründama Palermot.
- 1905 – Vene-Jaapani sõda: algas Tsushima lahing.
- 1919 – Lissaboni saabus esimene Atlandi ookeani ületanud lennuk.
- 1926 – Prantsuse-Hispaania üksused alistasid pärast mitmekuiseid võitlusi Rifi vabariigi väed. Hoolimata Haagi konventsiooni maasõja pidamise korrast kasutati ka sinepigaasi.
- 1930 – USA leiutaja Richard Drew sai patendi teibile.
- 1937 – jalakäijatele avati San Francisco Kuldvärava sild.
- 1942 – Prahas tulistati Riigi Julgeoleku Peaameti juhti ja Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi riigiprotektorit Reinhard Heydrichit. Ta suri saadud vigastustesse sama aasta 4. juunil.[6]
- 1997 – Pariisis allkirjastati NATO-Vene alusakt vastastikuseks suhtlemiseks, koostööks ja julgeolekuks.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 27. mail
- 189 – Geta, Vana-Rooma keiser
- 1265 – Dante Alighieri, itaalia proosakirjanik ja luuletaja
- 1888 – Louis Durey, prantsuse helilooja
- 1889 – Johan Sigfrid Sirén, soome arhitekt
- 1918 – Yasuhiro Nakasone, Jaapani poliitik
- 1922 – Christopher Lee, inglise filminäitleja
- 1927 – Henry Kissinger, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhind 1973
- 1950 – Dee Dee Bridgewater, ameerika džässlaulja
- 1960 – Riho Aljand, Eesti ujumistreener
- 1971 – Kaur Kender, eesti kirjanik
- 1983 – Meelis Kanep, eesti maletaja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 27. mail
- 1606 – Dmitri Ivanovitš (Vale-Dmitri I), Vene tsaar
- 1910 – Robert Koch, saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid
- 1939 – Joseph Roth, Austria kirjanik ja ajakirjanik
- 2002 – Vitali Solomin, vene näitleja
- 2021 – Poul Schlüter, Taani poliitik
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 127
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ ESBL: Päev spordiajaloos
- ↑ Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 162
- ↑ Timothy Snyder. Veremaad : Euroopa Hitleri ja Stalini vahel. Tallinn, 2011, lk. 282