TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
◄◄ | ◄ | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2028 | 2029 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

Surnud

2025. aasta (MMXXV) oli 21. sajandi 25. aasta. See algas kolmapäevaga.

Vasted teistes kalendrites

Juudi kalender: 5785–5786
Hinduistlik kalender: 5126–5127
Islami kalender: 1446–1447
Iraani kalender: 1403–1404
Sirvikalender: 10238

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 2025

1. jaanuar – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Poola.
1. jaanuar – Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Schengeni viisaruumiga.
20. jaanuar – valitud USA presidendi Donald Trumpi inauguratsioon.
26. jaanuar – Valgevenes toimusid presidendivalimised.
29. jaanuar – USAs Washingtonis toimunud lennuõnnetuses hukkus 67 inimest.
29. jaanuar – Süüria presidendiks vannutati Ahmed al-Sharaa.

Veebruar

Pikemalt artiklis Veebruar 2025

9. veebruar – Ecuadoris toimuvad üldvalimised.
12. veebruar – Konstantinos Tasoulas valiti Kreeka presidendiks.
12. veebruar – Rumeenia president Klaus Iohannis astus tagasi.
23. veebruar – Saksamaal toimusid parlamendivalimised.
28. veebruar – Valges Majas kohtusid Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More president Donald Trump. Zelenski kohtlemine ja sõjaõhutamises süüdistamine põhjustas maailmas vastuolulisi reaktsioone.^[1]

Märts

Pikemalt artiklis Märts 2025

2. märts – Kuule maandus Blue Ghost Mission 1, millega Firefly Aerospace sai esimeseks erafirmaks, millel on õnnestunud Kuule maandada kosmoseaparaat.
11. märts – Filipiinidel arreteeriti inimsusvastastes kuritegudes kahtlustatuna riigi endine president Rodrigo Duterte.
21. märts – elektrikatkestus põhjustas Londoni Heathrow' lennujaama ajutise sulgemise, mis mõjutas tuhandeid lende.^[2]

Aprill

Pikemalt artiklis Aprill 2025

1. aprill – Fram2 sai esimeseks mehitatud kosmosemissiooniks, mis tiirles Maa polaarorbiidil.
4. aprill – Korea konstitutsioonikohus toetas ühehäälselt president Yoon Suk Yeoli ametist tagandamist, mistõttu tagandati ta samal päeval ametist.
8. aprill – Dominikaani Vabariigis hukkus ööklubi katusevaringus 231 inimest ja rohkem kui 200 sai vigastada.
17. aprill – eksoplaneedi K2-18b atmosfäärist leiti dimetüülsulfiidi, mis Maal tekib ainult elutegevuse tagajärjel.
21. aprill – suri paavst Franciscus.
28. aprill – Kanada peaministriks sai Mark Carney.

Mai

Pikemalt artiklis Mai 2025

3. mai – Austraalia föderaalvalimised võitis ülekaalukalt Austraalia Tööpartei ning Anthony Albanese jätkas peaministrina.
6. mai – Friedrich Merz valiti Saksamaa kantsleriks.
8. mai – Konklaav valis uueks paavstiks Leo XIV.
13. mai-17. mai – Baselis toimus Eurovisiooni lauluvõistlus
17. mai – Rumeenias korraldatud presidendivalimiste teise vooru võitis 54 protsendiga häältest Bukaresti linnapea ja euroopameelne tsentrist Nicuşor Dan, esimese valimisvooru 4. mail võitnud euroskeptilise rahvuspopulisti George Simioni toetuseks jäi 46 protsenti.

Juuni

Pikemalt artiklis Juuni 2025

1. juuni – Poola presidendiks valiti Karol Nawrocki.
1. juuni – Ukraina korraldas operatsiooni "Ämblikuvõrk", rünnates Vene lennubaasides paiknevaid pommitajaid.
3. juuni – Lee Jae Myung valiti Lõuna-Korea presidendiks.^[3]
13. juuni – Iisraeli-Iraani sõda: Iisraeli õhulöökides hukkusid mitmed Iraani sõjaväeülemad.
21. juuni – Valgevene vabastas vanglast opositsioonijuhi Sjargei Tsihhanovski ja veel 12 poliitvangi, kes kõik saadeti riigist välja Leetu.

Juuli

Pikemalt artiklis Juuli 2025

...

August

15. august – Anchorage'is Alaskal peeti Ameerika Ühendriikide – Venemaa tippkohtumine.

September

Pikemalt artiklis September 2025

3. september – Lissabonis hukkus köisraudteel juhtunud õnnetuses 16 inimest.
8. september – Prantsusmaa valitsus astus pärast umbusaldusavaldust tagasi.
9. september – 2025. aasta Vene droonide sissetung Poola: Poola õhuvägi ja NATO liitlased tulistasid alla mitmed Poola õhuruumi sisenenud Vene droonid.
21. september – Suurbritannia, Kanada ja Austraalia tunnustasid Palestiina riiki.

Oktoober

3. oktoober – Luksemburgi riigipea, suurhertsog Henri astus tagasi ning troonile tõusis suurhertsog Guillaume.
10. oktoober – Peruu parlament tagandas Dina Boluarte ametist. Uueks presidendiks vannutati José Jerí.
26. oktoober – Kambodža ja Tai sõlmisid Kuala Lumpuri rahulepingu. Lepinguga lepiti kokku relvarahus ja püüdluses jätkata Kambodža-Tai piirivaidluste lahendamist rahumeelselt.

November

10. november – Belémis Pará osariigis Brasiilias algas 2025. aasta ÜRO kliimamuutuste konverents.
22.–23. november – Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis toimus G-20 tippkohtumine, mis oli esimene Aafrikas toimunud G-20 tippkohtumine.

Detsember

4. detsember – Garda Síochána algatas Volodõmõr Zelenskõi visiidi ajal Dublini kohal märgatud droonidega seoses uurimise.^[4]
11. detsember – Bulgaaria peaminister Rosen Željazkov astus pärast tänavaproteste tagasi.
14. detsember – Austraalias hukkus Bondi Beachi tulistamises 16 inimest. Politsei lasi ühe tulistaja maha ning haavas raskelt teist.^[5]
14. detsember – Tšiili presidendiks valiti José Antonio Kast.
20. detsember – Saksa insener Michaela Benthaus sai esimeseks inimeseks kosmoses, kes kasutab ratastooli.
23. detsember – Türgis Ankaras hukkus lennuõnnetuses Liibüa relvajõudude staabiülem Mohammed al-Haddad.
26. detsember – Iisrael tunnustas esimese riigina Somaalimaa iseseisvust.^[6]
31. detsember – Soome lahes kahjustati kahte Soome-Eesti vahelist sidekaablit. Soome pidas kaablite kahjustamises kahtlustatava kaubalaeva kinni.

Sündmused Eestis

30. jaanuar – algas Eesti raamatu aasta.
8. veebruar – Eesti, Läti ja Leedu lahkusid Venemaa elektrivõrgust.^[7]
4.–8. juuni – Tallinnas toimusid iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlused.
15. mai – 19. mai – Tartumaal toimus õppus Siil, kus osales üle 16 000 Eesti ja liitlasriigi sõjaväelase.
25. juuni – 3. juuli – Narvas toimusid XIII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2025.
19. september – Kolm Venemaa sõjalennukit rikkusid 12 minutit Eesti õhuruumi, kuni NATO hävitajad nad välja eskortisid.
13.–19. oktoober – toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
20. detsember – Ülemiste keskuses plahvatas pomm. Viga sai keskuse töötaja. Kaitsepolitsei tabas pommipanija järgmisel päeval.

Surnud

Pikemalt artiklis In memoriam 2025

2. jaanuar – Luule Žavoronok, eesti filmitoimetaja ja -dubleerija
5. jaanuar – Robert Hübner, saksa maletaja
5. jaanuar – Kóstas Simítis, Kreeka poliitik
6. jaanuar – Margus Oopkaup, eesti näitleja
7. jaanuar – Jean-Marie Le Pen, Prantsusmaa poliitik
11. jaanuar – Nicholas Maxwell, Briti teadusfilosoof
15. jaanuar – David Lynch, Ameerika Ühendriikide filmirežissöör
31. jaanuar – Kärt Tomingas, eesti laulja ja näitleja
7. veebruar – Toomas Leius, eesti tennisist
24. veebruar – Roberta Flack, Ameerika Ühendriikide laulja
25. veebruar – Krista Aru, eesti ajakirjandusloolane ja museoloog
27. veebruar – Eenok Haamer, eesti luterlik vaimulik
27. veebruar – Boriss Spasski, vene maletaja
9. märts – Tõnn Sarv, eesti kultuuritegelane
13. märts – Sofija Gubaidulina, Venemaa helilooja
16. märts – Olivia Saar, eesti kirjanik
21. märts – Igor Černov, kirjandusteadlane ja semiootik
21. märts – George Foreman, Ameerika Ühendriikide poksija
21. märts – Oleg Gordijevski, Nõukogude Liidu luuraja, topeltagent
25. märts – Tapani Kansa, soome laulja
1. aprill – Ave Kumpas, eesti muusikapedagoog
13. aprill – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik
14. aprill – Maarten van Gent, hollandi korvpallitreener
21. aprill – Franciscus, katoliku kiriku paavst
22. aprill – Erik Ruus, eesti näitleja
22. aprill – Zurab Tsereteli, gruusia päritolu Venemaa skulptor
6. mai – Lola Liivat, Eesti maalikunstnik
7. mai – Els Himma, eesti laulja
11. mai – Lea Tormis, eesti teatriteadlane
16. mai – Maile Grünberg, eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt
17. mai – Oleg Sõnajalg, Eesti ettevõtja
18. mai – Kristi Tammik, eesti laulja ja ajakirjanik
18. mai – Andres Valkonen, eesti helilooja
19. mai – Edda Paukson, eesti astroloog
20. mai – Erik Lillo, eesti spordiajakirjanik
20. mai – Harri Lumi, Eesti NSV riigitegelane ja Tallinna linnajuht
22. mai – Alasdair MacIntyre, šoti filosoof
30. mai – Ants Tuulmets, eesti keemik
8. juuni – Vilmos Voigt, ungari folklorist
15. juuni – Mikk Targo, eesti muusik
24. juuni – Ene Järvis, eesti näitleja
24. juuni – Kirile Loo, eesti laulja
12. juuli – Melissa F. Wells, Eesti päritolu USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More diplomaat
19. juuli – Kalju Kivi, eesti filmikunstnik, -stsenarist ja -režissöör
22. juuli – Ozzy Osbourne, inglise muusik
23. juuli – Ants Tael, eesti tantsija ja tantsuõpetaja
1. august – Ira Lember, eesti kirjanik
2. august – Tõnis Erilaid, eesti ajakirjanik
5. august – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik
7. august – Virve Osila, eesti kirjanik
12. august – Aino Pervik, eesti kirjanik
14. august – Heigo Mirka, eesti muusik
16. august – Andi Meister, Eesti insener ja poliitik
28. august – Rodion Štšedrin, vene helilooja
29. august – Taimo Toomast, eesti ooperilaulja
30. august – Andri Parubi, Ukraina poliitik
1. september – Le Vallikivi, eesti arst
2. september – Indrek Meelak, Eesti prokurör
4. september – Giorgio Armani, itaalia moekunstnik
5. september – Enn Põldroos, eesti kunstnik
8. september – Aza Tahho-Godi, Venemaa klassikaline filoloog
17. september – John Searle, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filosoof
23. september – Claudia Cardinale, itaalia filminäitleja
12. oktoober – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane
23. oktoober – Heldur Meerits, eesti ettevõtja
29. oktoober – Valentin Kuik, eesti filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik
3. november – Dick Cheney, Ameerika Ühendriikide poliitik
4. november – Lembit Allikmets, eesti arstiteadlane
6. november – James Watson, Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog ja geneetik
7. november – Monika Mägi, eesti advokaat
10. november – Imre Sooäär, eesti ettevõtja ja poliitik
17. november – Paul Ekman, Ameerika Ühendriikide psühholoog
20. november – Anti Liiv, eesti psühhiaater
21. november – Leila Pärtelpoeg, eesti sisearhitekt
27. november – Peep Lassmann, eesti pianist
29. november – Tom Stoppard, tšehhi päritolu Briti näitekirjanik
3. detsember – Vladimir Pool, Eesti NSV julgeolekutöötaja
5. detsember – Frank Gehry, Ameerika Ühendriikide arhitekt
7. detsember – Tiit Härm, eesti balletitantsija
12. detsember – Adik Levin, Eesti lastearst
22. detsember – Chris Rea, Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist
25. detsember – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja ja bioloog
27. detsember – Ants Soots, eesti koorijuht
28. detsember – Brigitte Bardot, prantsuse filminäitleja
31. detsember – Heino Arumäe, eesti ajaloolane