Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

2023. aasta Hispaania parlamendivalimised on 23. juulil 2023 toimunud Hispaania parlamendi Cortesi erakorralised valimised.

Eellugu

Hispaania 2010. aastate poliitikat iseloomustab poliitiline ebastabiilsus ja sisulise kaheparteisüsteemi (Rahvapartei (PP) ja Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (PSOE)) kadumine, sest valijad hakkasid parlamenti valima ka väikeparteisid.[1] Kui Hispaania erakonnad ei suutnud 2015. aasta korraliste valimiste järel püsivat valitsust luua, toimusid 2016. aasta juunis erakorralised valimised. Sama kordus 2019. aastal, mil Hispaania rahvas käis valimas erakorraliselt nii aprillis kui ka novembris.[2]

2018. aasta juunis sai peaministriks PSOE juht Pedro Sánchez ning 2020. aastal hakkas ta juhtima vasakradikaalse erakonnaga Unidas Podemos moodustatud koalitsiooni, kuid koostöö sedavõrd vasakpoolse erakonnaga langetas tema populaarsust hoolimata majandusnäitajate paranemisest.[1][3][4]

Järgmised korrapärased valimised pidid toimuma 2023. aasta detsembris, kuid pärast kaotust kohalikel valimistel sama aasta mais otsustas Sánchez kutsuda esile erakorralised parlamendivalimised.[2][3]

Valimiste eel ennustati suurt edu Rahvaparteile ja parempopulistlikule erakonnale Vox, mis plaanisid võidu korral moodustada koalitsiooni. Vox oli näiteks kohalikel valimistel kahekordistanud oma esindajate arvu.[3]

Valimised

2023. aasta valimised toimusid 23. juunil, mis osutus kuumaks suvepäevaks. 70,3% registreeritud valijatest võttis valimistest osa, mis oli märkimisväärselt üle Euroopa Liidu keskmise. Valimisaktiivsus oli eriti suur (üle 76%) Segovia, Cuenca, Ávila ja Valladolidi provintsis. Kõige väiksem oli valimisaktiivsus Melilla, Ceuta ja Lleida valimisringkonnas, esimeses alla 50%.[5]

Posti teel valinud inimeste arv oli nendel valimistel rekordiline. Posti teel sai hääletamisõiguse 2,6 miljonit inimest, mis ületas 2016. aasta valimisrekordi.[5]

2023. aasta valimised vihjasid kaheparteisüsteemi taastumise võimalusele. Kaks suurimat erakonda, PP ja PSOE, said kahe peale kokku 64% häältest (15 miljonit häält), mistõttu ei olnud võimalust moodustada valitsus, mis ei kaasaks vähemalt ühte kahest suurest erakonnast. Suured erakonnad said poolteist miljonit häält rohkem kui eelmistel valimistel. Seda trendi süvendas veel tsentristliku erakonna Ciudadanos kokkukukkumine.[3]

Valimistulemused

Valladolidi hääletuslaud valimisjaoskonnas

Hispaania parlamendivalimised võitis napilt Rahvapartei (PP), saades 33% häältest. Hispaania konservatiivid suurendasid märkimisväärselt oma saadikute arvu, 89 pealt 136 peale. Nende tulemus oli vasakpoolsest PSOE-st 300 000 hääle võrra suurem. Selle tulemusega oli Rahvaparteil aga raske saavutada oma sihti kukutada PSOE võimult, sest Voxiga koos enamuseks vajalikku 176 häält parlamendis kokku ei saadud ja koostöö parempopulistliku erakonnaga tegi raskeks koostöö teiste erakondadega.[3][6]

Hispaania Sotsialistliku Töölispartei toetus oli valimistel üllatavalt tugev. Partei sai lõplike valimistulemuste kohaselt kokku 31% häältest ja uues parlamendis 122 kohta, ületades seega 2019. aastal saadud 120 kohta.[6] PSOE osutus populaarseimaks erakonnaks ka Kataloonias, kus varem olid olnud populaarsed iseseisvust toetavad erakonnad.[3]

Samas kaotasid kohti väikeparteid nii poliitilise spektri vasakus kui ka paremas ääres. Paremradikaalne erakond Vox, kes 2019. aastal sai 52 parlamendikohta, sai nendel valimistel vaid 33 kohta (12% häältest), mis oli löök nii erakonnale endale kui ka paremradikaalsetele liikumistele ülejäänud Euroopas. Vasakradikaalne Podemos sai 2019. aastal 35 kohta, kuid erakonna suuresti endasse imanud uus vasakpoolne partei Movimiento Sumar sai uues Hispaania parlamendis 31 kohta (12% häältest).[6] Junts per Catalunya (JxCat), Kataloonia iseseisvust taotlev partei, oli oma populaarsust kaotanud, kuid võitis parlamendis siiski seitse kohta.[3]

Kokku sai Saadikute Kongressi 11 erakonda. Alamkotta valiti 195 meest ja 155 naist, naised moodustasid 44% valitutest. Esmakordselt oli alamkojas 200 liiget, rohkem kui pooled kõikidest liikmetest. Saadikute Kongressi esimeheks sai PSOE liige Francina Armengol.[7] Senatisse pääses üheksa erakonda ja valimisliitu. 208 liikmest 90 olid naised, moodustades 43% valitutest. Senati esimeheks sai PP liige Pedro Rollán.[8]

Erakondade populaarsus arvamusküsitlustes 2023. aasta valimisteni
Cortes Generalesi valimistulemused
Erakond Lühend Kohtade arv
Saadikute Kongressis[9] Hispaania Senatis[8]
Rahvapartei PP 136 120
Hispaania Sotsialistlik Töölispartei PSOE 122 72
Vox 33
Sumar 31
Junts per Catalunya JxCAT 7 1
Vasakpoolsed iseseisvuse eest IPLI 7
Kataloonia Vabariiklik Vasakpartei ERC 7
Euskal Herria Bildu EH Bildu 6
Baski Rahvuslik Partei EAJ-PNV 5 4
Galicia Rahvuslaste Vasaktiib BNG 1
Kanaaride Koalitsioon CCa 1
Navarra Rahvaliit UPN 1 1
Eivissa progressiivne pakt PACTE 1
Gomera Sotsialistlik Rühmitus ASG 1
Iseseisev Hierrolaste Rühmitus AHI 1
Kokku 350 208

Valitsuse moodustamine

Hispaania parlamendi uus koosseis kogunes 17. augustil. Kuningas tegi ettepaneku teha katse moodustada valitsus esimesena valimiste võitjale Rahvaparteile. Kokku oli parlamendil kaks kuud uue valitsuse moodustamiseks, vastasel korral oleksid toimunud uued valimised.[3] PP esimees Alberto Núñez Feijóo tegi katse moodustada koalitsiooni koos Voxiga, kuid ei leidnud piisavalt toetust väikeparteide seast, mistõttu ta kaotas septembris parlamendihääletuse ega saanud peaministriks.[7][10]

Feijóo õnnitlemas Sánchezt 16. novembril

3. oktoobril 2023 tegi kuningas ülesandeks moodustada uus valitsus viimast valitsust juhtinud Pedro Sánchezele. Hispaania sotsialistid ja vasakpartei Sumar teatasid 24. oktoobril kokkuleppest koalitsioonivalitsuse moodustamiseks. Lepe kokkulepe sisaldas muu hulgas tööaja lühendamist palka vähendamata, meetmeid sotsiaalmajade ehitamiseks ja "šokiplaani" noorte tööpuuduse vähendamiseks.[10]

Koalitsiooni moodustamiseks tegi Sánchez koostööd ka väiksemate regionaalparteide, sealhulgas katalaani iseseisvuslaste JxCatiga. JxCat nõudis valitsuskoalitsiooni toetamise eest amnestiat sadadele poliitikutele ja aktivistidele, kes mõisteti vangi pärast 2017. aasta Kataloonia nurjunud iseseisvuskatset. See-eest ei nõudnud JxCat uut iseseisvusreferendumit Katalooniale.[10] Sáncheze uus valitsus ja Kataloonia rahvuslastele tehtavad järeleandmised olid ebapopulaarsed ja PSOE peakontori ees toimusid juba enne valitsuse ametissenimetamist meeleavaldused. Uues valitsuses alustasid tööd seitse erakonda: PSOE, Sumar, JxCat, ERC, EH Bildu, BNG ja EAJ-PNV, kokku 179 Saadikute Kongressi liiget.[4] Uus valitsus astus ametisse 21. novembril.[7]

Viited

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga