| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
17. jaanuar on Gregoriuse kalendri 17. päev. Juliuse kalendri järgi 4. jaanuar (1901–2099).
Sündmused
- 1821 – ilmus Otto Wilhelm Masingu välja antud Marahwa Näddala-Lehe esimene number.[1]
- 1902 – Riias lõppes esimene Venemaal korraldatud elukutseliste maadlejate MM, mille võitis Georg Lurich.[2]
- 1907 – Tartus maeti 13. jaanuaril (ukj) Peterburis surnud eesti folklorist, keeleteadlane Jakob Hurt.[3]
- 1919 – Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti Vabariigi osaks.
- 1923 – Riigikogu avaldas usaldust põhiseadust rikkunud Juhan Kuke valitsusele.
- 1934 – Eesti saadik Karl Menning esitas oma volitused Läti presidendile Alberts Kviesisele.
- 1935 – riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsustegelaste kokkutulekul oma kavatsusest korraldada põhiseaduse muutmiseks rahvahääletus ja kokku kutsuda uus Asutav Kogu.
- 1940 – Jõgeval mõõdeti Eesti külmarekord: –43,5 °C.
- 1945 – EELKi piiskopi asetäitjaks valiti August Pähn.[1]
- 1960 – toimus I Tartu suusamaraton.[1]
- 1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Selle andmeil elas Eesti NSV piires 1 464 476 elanikku, kellest 947 812 eestlast (64,7%), 408778 venelast (27,9%), 36044 ukrainlast (2,5%), 23461 valgevenelast (1,6%), 17753 soomlast (1,2%), 4966 juuti (0,3%), 3963 lätlast (0,3%), 3944 sakslast (0,3%), 3199 tatarlast (0,2%), 2897 poolakat (0,2%), 2379 leedulast (0,2%) ja teisi rahvuseid.
- 1990 – taastati Eesti Kodu-uurimise Selts, esimeheks sai Vello Lõugas.
- 1993 – toimus suur relvarööv, mis leidis aset Paldiski Vene sõjaväeosas. Röövi käigus viidi minema automaate, püstoleid, kuulipilduja, mitmeid granaate ja hulgaliselt padruneid.
- 1994 – Maardus avati uus kinnise režiimiga vangla, kuhu mahtus umbes 150 vangi.
- 1998 – nn neeruskandaal: Tallinna keskhaiglas sooritasid Iisraeli arstid seitsmele oma riigi kodanikule neerusiirdamisoperatsiooni, tuues kaasa ka neerudoonorid.
- 2005 – Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures sai Tiina Intelmann.
- 2008 – Tartus avati skulptuur Pronkssiga.
Maailmas
- 1287 – Aragón lõi saratseene ja vallutas Maó (Mahóni) Menorcal.
- 1377 – paavst Gregorius XI lõpetas paavstide vangipõlve Avignonis.
- 1524 – Giovanni da Verrazano asus teele Hiinasse loode, Põhja-Ameerika kaudu.
- 1562 – Saint-Germaini edikt: Prantsusmaa tunnustas hugenotte.
- 1601 – Hispaania pealinn viidi Madridist Valladolid.
- 1626 – Poola-Rootsi sõda: Rootsi sõjavägi Gustav II Adolfi juhtimisel võitis Valle lähedal Poola vägesid Leedu suurhetmani Leonas Sapiega juhtimisel.
- 1685 – Johannes Diodato avas esimese Viini kohvimaja.
- 1759 – Saksa-Rooma riik kuulutas Preisimaale sõja.
- 1773 – James Cook ületas esimese eurooplasena lõunapolaarjoone.
- 1852 – Suurbritannia tunnistas Transvaali iseseisvust.
- 1912 – Robert Falcon Scott jõudis lõunapoolusele.
- 1945 – Teine maailmasõda: Punaarmee vallutas Varssavi.
- 1945 – Auschwitzi koonduslaager alustas evakuatsiooni.
- 1946 – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu pidas Londonis oma esmaistungi.
- 1966 – toimus Palomarese intsident. Hispaanias Palomarese kohal hakkas USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More strateegiline pommituslennuk B-52G 9500 meetri kõrgusel tankima lennuki KC-135A pardalt. KC-135A tankimisvoolik aga andis hoobi B-52G lennukikere ülemisele osale, kutsudes esile mõlema lennuki süttimise. B-52G pardal oli neli tuumapommi. Mõlemad lennukid kukkusid maapinnale. KC-135A meeskond hukkus, B-52G seitsmeliikmelisest meeskonnast jäi ellu neli. Kolm tuumapommi leiti varsti maismaalt. Neljas tuumapomm leiti Vahemerest alles sama aasta 7. aprillil.[4]
- 1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus oli 262 084 654 alalist elanikku, neist venelasi 137 397 089 (52,42%).[5]
- 1991 – Lahesõda: Iraak tulistas 8 Scud-tüüpi raketti Iisraeli poole.
- 1991 – Harald V sai oma isa Olav V surma järel Norra kuningaks.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 17. jaanuaril
- 1600 – Pedro Calderón de la Barca, hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More kirjanik
- 1706 – Benjamin Franklin, USA kirjanik ja leiutaja
- 1820 – Anne Brontë, inglise proosakirjanik ja luuletaja
- 1834 – August Weismann, saksa bioloog
- 1847 – Nikolai Žukovski, vene mehaanikateadlane
- 1863 – Konstantin Stanislavski, vene näitleja, lavastaja, teatrijuht ja teatriteoreetik
- 1899 – Al Capone, USA gangster
- 1905 – Eduard Oja, eesti helilooja
- 1919 – Ilmar Talve, eesti etnoloog ja kirjanik
- 1922 – Luis Echeverría Álvarez, Mehhiko president (1970–1976)
- 1928 – Arvo Rõõmusoks, eesti geoloog, paleontoloog
- 1928 – Vidal Sassoon, inglise kosmetoloog
- 1933 – Dalida, prantsuse laulja
- 1938 – Mart Paama, eesti kergejõustiklane
- 1940 – Kipchoge Keino, Kenya jooksja
- 1940 – Mircea Snegur, Moldova poliitik
- 1940 – Vilmos Voigt, ungari semiootik, folklorist ja etnoloog
- 1942 – Cassius Clay (Muhammad Ali), poksija
- 1943 – René Préval, Haiti president 1996–2001
- 1950 – Uno Kaupmees, eesti laulja
- 1960 – Tõnu Ploompuu, eesti botaanik
- 1961 – Silva Rahnel (kuni 1986 Silva Oja), eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog
- 1961 – Maia Tšiburdanidze, gruusia maletaja
- 1962 – Endla Lõhkivi, eesti teadusfilosoof
- 1963 – Toomas Kiho, eesti matemaatik ja ühiskonnategelane
- 1964 – Boris Buracinschi, Moldova juudi päritolu literaat
- 1964 – Michelle Obama, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More presidendi Barack Obama abikaasa
- 1965 – Marcel Vichmann, eesti jurist ja investor
- 1967 – Ahto Buldas, eesti informaatik ja krüptograaf
- 1968 – Jane Salumäe, eesti maratonijooksja
- 1969 – Lukas Moodysson, rootsi filmilavastaja
- 1983 – Kristi Ojasaar, eesti moetoimetaja ja disainer
- 2003 – Eva-Lotta Kiibus, eesti iluuisutaja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 17. jaanuaril
- 1229 – Albert, Riia piiskop
- 1751 – Tomaso Albinoni, itaalia helilooja
- 1869 – Aleksandr Dargomõžski, vene helilooja
- 1938 – Jakob Liiv, eesti kirjanik
- 1961 – Patrice Lumumba, Kongo Demokraatliku Vabariigi peaminister
- 1991 – Giacomo Manzù, itaalia skulptor
- 2002 – Camilo José Cela, hispaania kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1989
- 2008 – Bobby Fischer, 11. malemaailmameister
- 2008 – Herta Laipaik, eesti kirjanik
- 2010 – Erich Segal, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kirjanik ja stsenarist
- 2013 – Ilmar Aluvee, eesti kahevõistleja ja kahevõistluse treener
- 2024 – Shawnacy Barber, Kanada teivashüppaja
- 2026 – Jaan Leetsar, eesti majandusteadlane ja poliitik
Pühad
- Vaga Antonios Suure mälestuspäev
- Eesti rahvakalendris tõnisepäev
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 121
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ https://web.archive.org/web/20131104085920/http://my.tele2.ee/kaidoko/tabeleaj.htm (vaadatud 15.06.2013)
- ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/h-bomb-lost-in-spain
- ↑ Численность и состав населения СССР : по данным Всесоюзной переписи населения 1979 года. Мосвка, 1985, lk. 71