1648. aasta (MDCXLVIII) oli 17. sajandi 48. aasta.

• Pikk parlament katkestas läbirääkimised kuningas Charles I-ga. Sellest sai alguse Inglise kodusõja teine faas.
• 30. jaanuar – Hispaania ja Hollandi saadikud kirjutasid alla Münsteri rahule, mis lõpetas Kaheksakümneaastase sõja ja millega Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More tunnustas Vabariiki.
• 15.–16. mai – Münsteris vahetati Münsteri rahu ratifitseerimiskirju ning lepingu tekst loeti pidulikult ette.
• 11. juuni – Moskvas algas Soolamäss, mille põhjuseks 1646 kehtestatud kõrge soolamaks.
• Juuli – Inglise kodusõda: algas rojalistide mäss.
• 12. august – Türgi sultani Ibrahim I surmaga läks Osmanite riigis võim Mehmed IV-le.
• 17.–19. august – Inglise kodusõda: Oliver Cromwell võitis Prestoni lahingus rojaliste ja šotlasi ning hõivas Londoni.
• 24. oktoober (vkj 14. oktoober) – Saksa-Rooma keisri Ferdinand III, teiste Saksa vürstide, Prantsusmaa ja Rootsi vahel sõlmiti Vestfaali rahu, mis lõpetas ametlikult Kolmekümneaastase sõja.
• 11. november – Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel Saint-Martini saar Kariibi meres.
• 6. detsember – Pride'i puhastus: Oliwer Cromwelli sõjamehed kõrvaldasid parlamendist presbüterlased.
• Parlament hääletas Charles I kohtu alla andmise poolt.
• Aasta lõpus viidi vangistatud Charles I üle Hursti lossi.
• Tulevane kuningas Charles II põgenes St. Jamesi paleest Haagi.
• Bogdan Hmelnõtskõi alustas mässu Poola-Leedu vastu.
• Gian Lorenzo Bernini alustas Nelja jõe purskkaevu rajamist Roomas Piazza Navonal.
• Lagunes esimene laev, mis kandis nime HMS Dreadnought.
• Per Brahe sai uuesti Soome kindralkuberneriks.
• Bostonis hukati nõiduses süüdistatud Margaret Jones. See oli esimene selletaoline hukkamine Massachusettsis.

• ...

• 4. aprill – Grinling Gibbons, hollandi päritolu puunikerdaja
• 2. juuli – Arp Schnitger, saksa orelimeister
• 26. aprill – Pedro II, Portugali kuningas
• 6. september – Johann Schelle, saksa helilooja
• 9. august – Johann Michael Bach, saksa helilooja
• 12. november – Juana Inés de la Cruz, Mehhiko nunn ja luuletaja
• 20. detsember – Tommaso Ceva, itaalia luuletaja ja matemaatik
• George Jeffreys, esimene Jeffreysi parun, lordkantsler
• Giovanni Maria Capelli, helilooja
• Hannibal von Degenfeld, švaabi päritolu Venezia väejuht

• 2. veebruar – George Abbott, inglise kirjanik
• 28. veebruar – Christian IV, Taani kuningas
• 13. aprill – Martin Faber, saksa arhitekt, kunstnik ja kartograaf
• 26. mai – Vincent Voiture, prantsuse luuletaja
• 5. august – Edward Herbert, esimene parun Herbert of Cherbury, inglise õukondlane, sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane, luuletaja ja filosoof
• 12. august – Ibrahim I, Türgi sultan
• 1. september – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof
• 17. november – Thomas Ford, inglise helilooja, lautomängija, vioolamängija ja luuletaja
• 25. detsember – Claudia de' Medici, Toscana printsess ja Austria ertshertsoginna
• Emeric Cruce – prantsuse poliitiline mõtleja

• "The Amorous War" (draama; Jasper Mayne)
• "Hesperides" (luulekogu; Robert Herrick)