| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 1 |
| 2026 | ||||||
16. veebruar on Gregoriuse kalendri 47. päev. Juliuse kalendri järgi 3. veebruar (1901–2100).
Sündmused
- 1270 – leedulaste väge, mis oli Saaremaa rüüsteretkelt Läänemaa poole liikunud, ründas sakslaste sõjavägi eesotsas ordumeister Otto von Lutterbergiga ning tema juhitud Tartu ja Saare-Lääne piiskopi ning Harju-Viru vasallidega kaotas kokkupõrke: Lutterberg langes.
- 1889 – Tartu ülikoolis alustati venestusreforme.[1] Kõigepealt kehtestati venekeelne õppetöö õigusteaduskonnas.[1]
- 1917 – politsei viis Tartus läbi laiaulatusliku haarangu, mille käigus arreteeriti suur osa VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide Büroo liikmetest.[2] Aktsiooniga nurjati liikmete üle-eestilise parteikonverentsi kokkutulek.[2]
- 1918 – algas Balti riikide iseseisvumine: esimesena kuulutas vabariigi välja Leedu.
- 1919 – Vabadussõda: algas Punaarmee suurpealetung. Tähtsaimaks löögisuunaks sai Pihkva-Irboska-Petseri.
- 1919 – Kuivastu mõisas toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle 21. veebruarini kestnud ning suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
- 1924 – Varssavis algas 17. veebruarini kestnud Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrite nõupidamine, kus arutati üldise rahvusvahelise olukorra, omavaheliste suhete ja Rahvasteliiduga seotut.
- 1928 – liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee.[1] Nüüd sai Tallinnast Pärnu varasema 14 tunni asemel 6 tunniga.[1]
- 1934 – Karl Innus valiti tagasi Erra vallavanemaks, palgaga 20 krooni kuus.
- 1935 – Tallinnas asutati Meremuuseum.[3]
- 1936 – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek: muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele, samuti nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.[4]
- 1947 – toimusid esimesed Eesti NSV Ülemnõukogu nn valimised pärast sõda.
- 1957 – Johannes Oskar Lauri valiti Eesti Komitee esimeheks.
- 1989 – asutati Eesti Kirikute Nõukogu.
- 1994 – välisminister Jüri Luik kohtus Riias Suurbritannia välisministri Douglas Hurdiga.
- 1995 – Tallinna jõudis Eesti-Vene läbirääkimiste Venemaa delegatsiooni viitseadmiral Viktor Ovtšinnikov.
- 1995 – meditsiiniõed piketeerisid Sotsiaalministeeriumi ees madalate palkade pärast.
- 1997 – Kristina ja Katrin Šmigun saavutasid Kanadas Canmores toimunud juunioride MM-il 15 km vabatehnikas kaksikvõidu.
- 1998 – Tallinna vanalinnas langes peksmise ohvriks näitleja Rednar Annus.
- 1999 – Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti viisavabaduse kokkulepe.
- 2005 – avalikustati, et Tallinna Ülikool alustab sisulist tegevust 15. mail. Uude ülikooli asusid üliõpilased sama aasta septembri algusest. Riigikogu võttis vastu ülikooliseaduse muudatuse, millega legitimeeriti Tallinna Ülikool avalik-õigusliku ülikoolina.
- 2005 – Reformierakond esitas uueks välisministri kandidaadiks Rein Langi.
- 2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel kuldmedali naiste 10 kilomeetri klassikasõidus.
Maailmas
- 1666 – Holland ja Brandenburg sõlmisid liidulepingu.
- 1785 – Antoine Laurent Lavoisier eraldas veest hapniku ja vesiniku.
- 1804 – Tripoli sadamas piraatide poolt vallutatud Ameerika Ühendriikide fregatt Philadelphia süüdati ameerika mereväelaste poolt.
- 1808 – Prantsuse sõjavägi tungis Hispaaniale kallale.
- 1871 – Prantsuse-Preisi sõda lõppes Prantsusmaa lüüasaamisega.
- 1885 – Šveitsis Sankt Moritzis toimusid esimesed skeletoni eelkäija Cresta Runi võistlused.
- 1918 – Lietuvos Taryba kuulutas Leedu iseseisvaks nii Saksamaast kui Venemaast.
- 1918 – Esimene maailmasõda: Saksa allveelaevad ründasid torpeedodega Doveri sadamat Inglismaal.
- 1932 – Iirimaa üldvalimised võitis Fianna Faili Partei, mille eesotsas oli Éamon de Valera.
- 1933 – Tšehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaavia, kes kartsid Saksamaa ähvardusi, taasasutasid Väikese Entente'i.
- 1936 – Rahvarinne võitis Hispaania üldvalimised: peaministriks sai Manuel Azana, kes kehtestas taas 1931. aasta põhiseaduse.
- 1937 – Wallace Carothersi juhitud orgaanilise keemia uurimisrühm sünteesis esimest korda nailoni.
- 1942 – Teine maailmasõda. Saksa allveelaevad ründasid Hollandi Indoneesias asuvaid naftatöötlustehaseid.
- 1944 – Teine maailmasõda: liitlased pommitasid Jaapani Chuuki mereväebaasi, ründe käigus hävitati 201 lennukit.
- 1945 – Teine maailmasõda: Venezuela kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.
- 1945 – Teine maailmasõda: USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tōkyōle.
- 1953 – Lõuna-Aafrika Vabariigis loodi Rahva Julgeolekuseadusega erakorralised võimuorganid.
- 1959 – Fidel Castro sai Kuuba peaministriks.
- 1960 – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More tuumaallveelaev USS Triton alustas ümbermaailmareisi vee all.
- 1962 – Georgetownis puhkes valitsusvastane mäss.
- 1970 – Moskva teatas, et lubab Araabia riikidele, kes on konfliktis Iisraeliga, mitmekülgset abi.
- 1978 – Jaapan ja Hiina kirjutasid Pekingis alla kaubanduskokkuleppele.
- 1983 – Lõuna-Austraalias Victorias toimus mitu metsatulekahjut, kus hukkus üle 70 inimese.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 16. veebruaril
- 1848 – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
- 1893 – Mihhail Tuhhatševski, Nõukogude Liidu marssal
- 1901 – Enn Kippel, eesti kirjanik
- 1902 – Gunnar Hultgren, rootsi vaimulik
- 1906 – Vera Menčik, tšehhi maletaja
- 1920 – Artur Vader, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978
- 1921 – Hua Guofeng, Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane
- 1922 – Lilli Promet, eesti kirjanik
- 1935 – Sonny Bono (Salvatore Phillip Bono), ameerika laulja, produtsent ja poliitik
- 1939 – Czesłav Niemen, poola muusik
- 1941 – Kim Jong-il, Põhja-Korea riigijuht
- 1949 – Toivo Kurmet, eesti muusik
- 1951 – Ike Volkov, eesti arhitekt ja muusik
- 1954 – Iain Banks, šoti kirjanik
- 1956 – Siiri Lauk, eesti filoloog ja raamatukogundusterminoloog
- 1958 – Ice-T (Tracy Morrow), ameerika räppar ja näitleja
- 1959 – John McEnroe, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More tennisist
- 1960 – Pete Willis, inglise kitarrist (Def Leppard)
- 1961 – Andy Taylor, inglise kitarrist (Duran Duran)
- 1963 – Dave Lombardo, kuuba trummar (Slayer)
- 1970 – Marika Korolev, eesti näitleja
- 1972 – Taylor Hawkins, ameerika trummar (Foo Fighters)
- 1973 – Cathy Freeman, austraalia kergejõustiklane
- 1974 – Fánis Katergiannákis, kreeka jalgpallur
- 1979 – Valentino Rossi, itaalia mootorrattur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 16. veebruaril
- 1631 – Thomas von Ramm, Riia linnapea
- 1916 – Georg Philipp von Oettingen, baltisaksa arstiteadlane
- 1917 – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
- 1937 – Erkki Melartin, soome helilooja ja dirigent
- 1992 – Charles Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv
- 2018 – Heli Lääts, eesti laulja
- 2024 – Aleksei Navalnõi, vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija
Pühad
- Leedu iseseisvuspäev (1918)
- Särava Tähe päev (Kim Chŏng-ili sünniaastapäev) Põhja-Koreas
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181
- ↑ "Eesti Muuseumide Infokeskus". vana.muuseum.ee. Vaadatud 13. veebruaril 2025.
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)