| << Aprill >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 |
| 2026 | ||||||
15. aprill on Gregoriuse kalendri 105. (liigaastal 106.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. aprill (1900–2099).
Sündmused
- 1918 – Saksa okupatsioon Eestis: mindi üle suveajale.
- 1926 – Roald Amundsen ületas õhulaeval Norge Lõuna-Eesti.[1]
- 1934 – Tallinnast väljasaadetud ärimehed Heinrich Tofer, Karl Jänes, Karl Uudel, Artur Oksenberg ja Karl Luberg saabusid Kihnu saarele.
- 1935 – Tallinnas avati Eesti Panga uus peahoone.[2]
- 1939 – Aleksander Oinas valiti tagasi Eraettevõtete Ametnikkude Koja esimeheks.
- 1960 – Tallinnas asutati Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (VEKSA).[3]
- 1992 – asutati Eesti Sisekaitse Akadeemia.
Maailmas
- 1638 – Jaapanis vallutasid šogunaadi väed kristliku Shimabara ülestõusu viimase tugipunkti Hara kindluse. Ellujäänud hukati.
- 1877 – Enrico Forlanini katsetas veidi üle kolme kilo kaaluvat auru jõul töötavat helikopterit.
- 1892 – Edison General Electric Company ja Thomson-Houston Company liitusid General Electric Companyks peakorteriga Schenectadys New Yorgis.
- 1912 – Atlandi ookeanil uppus kell 2.20 tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Üle 1500 inimese hukkus.
- 1918 – Wilhelm II kuulutas Kuramaa iseseisvaks.
- 1929 – suleti Kaunase hoburaudtee.
- 1951 – Hermann Gmeiner avas Austrias Imstis esimese SOS-lasteküla.
- 1989 – Suurbritannias Sheffieldis toimus Hillsborough' staadioni katastroof: tunglemises hukkus 96 inimest.
- 1994 – Marokos Marrakeschis asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995.
- 2010 – 15.–21. aprillini põhjustas Islandi vulkaani Eyjafjallajökulli pursetest atmosfääri sattunud tuhk suure lennuliikluse seisaku.
- 2013 – Bostoni terrorirünnak: Ameerika Ühendriikides Bostonis peetud Bostoni maratoni finišipaiga lähedal plahvatas kaks pommi. Hukkus kolm inimest ja üle 180 sai vigastada.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 15. aprillil
- 1791 – Hans Heinrich Falck, Toomgildi oldermann
- 1800 – James Clark Ross, inglise maadeavastaja ja meresõitja
- 1858 – Émile Durkheim, prantsuse sotsioloog
- 1875 – Anton Lill, Tallinna kaupmees
- 1894 – Nikita Hruštšov, Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1923 – Artur Alliksaar, eesti luuletaja
- 1915 – Ella Lüüs, eesti graafik
- 1930 – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
- 1933 – Boriss Strugatski, Vene kirjanik
- 1957 – Evelyn Ashford, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kergejõustiklane
- 1959 – Emma Thompson, inglise näitleja
- 1964 – Tiina Lang, eesti ajakirjanik
- 1966 – Samantha Fox, inglise laulja
- 1990 – Emma Watson, inglise näitleja
- 1992 – Amy Diamond, Rootsi laulja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 15. aprillil
- 1446 – Filippo Brunelleschi, itaalia arhitekt
- 1641 – Domenichino, itaalia maalikunstnik
- 1764 – Madame de Pompadour (Jeanne-Antoinette Poisson), Louis XV armuke
- 1765 – Mihhail Lomonossov, Vene õpetlane
- 1864 – Eberhard von Groote, germanist
- 1865 – Abraham Lincoln, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More 16. president
- 1927 – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
- 1940 – Roman Paas, eesti advokaat
- 1942 – Robert Musil, austria kirjanik
- 1944 – Nikolai Vatutin, nõukogude kindral
- 1949 – Wallace Beery, ameerika filminäitleja
- 1971 – Friedebert Tuglas, eesti kirjanik
- 1980 – Jean-Paul Sartre, prantsuse filosoof ja kirjanik
- 1986 – Jean Genet, prantsuse kirjanik
- 1990 – Greta Garbo, rootsi ja ameerika näitleja
- 1994 – John Curry, Suurbritannia iluuisutaja
- 1998 – Pol Poth, Kambodža poliitik ja riigitegelane
- 2014 – Ladislav Ballek, slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat
Pühad
- Aafrika vabaduse päev
- Põhja-Koreas Päikese päev (Kim Il-sŏngi sünnipäev)
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Amundsen 5 tundi Eesti kohal. Rahvaleht, 17. aprill 1926, nr. 45, lk. 1.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2012. Vaadatud 21. juuni 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)