| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
12. september on Gregoriuse kalendri 255. (liigaastal 256.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. august (1901–2099).
Sündmused
- 1901 – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.[1]
- 1919 – Vabariigi Valitsus nimetas Jaan Tõnissoni saadikuks Ameerika Ühendriikides.
- 1921 – Tallinnas avati kindralstaabi kursused[2], millest hiljem saab kõrgem sõjakool.
- 1922 – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone.
- 1937 – Tartus võeti pidulikult vastu Lätist väljasaadetud Oskar Loorits.[3]
- 1926 – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.[2]
- 1939 – Ülemiste lennuväljal ristiti PTO-4 tüüpi lennuk ES-EAK.
- 1979 – Eesti NSV-s toimus esimene ülevabariigiline poliitpäev. Poliitpäevad toimusid iga kuu teisel kolmapäeval.[4]
- 1999 – Tallinnas toimus Eesti läbi ajaloo suurimaid raharööve.
Maailmas
- 1213 – Muret' lahing, Simon de Montfort purustas albilasi toetava Aragóni väed.
- 1609 – Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.
- 1683 – Viini lahingu lõpp, Poola kuningas Jan III ja Lorraine'i hertsog Charles vabastasid Viini türklaste piiramisrõngast.
- 1772 – Venemaa vallutas Pärsialt Kaspia mere ääres asuva Bakuu ja Derbenti.
- 1801 – Venemaa keiser Aleksander I kuulutas välja Gruusia anneksiooni.
- 1848 – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega maa muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.
- 1878 – Londonis pandi püsti Egiptuses umbes 1475. aastal eKr valminud mustast kivist obelisk – Kleopatra nõel.
- 1890 – valged asunikud rajasid Salisbury, millest sai Rodeesia pealinn, hiljem Zimbabwe pealinn Harare. Linna algne nimi pandi tollase inglise peaministri lord Salisbury järgi.
- 1910 – Los Angelese politseis asus tööle Alice Stebbins Wells, maailma teadaolevalt esimene naispolitseinik.
- 1938 – Adolf Hitler nõudis sudeedisakslastele autonoomiat.
- 1940 – neli teismelist avastasid Prantsusmaal sensatsiooni tekitanud 17 000 aasta vanused Lascaux' koopamaalingud.
- 1944 – Teine maailmasõda: esimesed USA väed jõudsid Saksamaa pinnale.
- 1953 – Nikita Hruštšov valiti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee esimeseks sekretäriks.
- 1953 – John F. Kennedy abiellus Jacqueline Bouvier'ga.
- 1958 – Jack Kilby esitles kolleegidele ja Texas Instrumentsi juhtidele maailma esimest integraalskeemi.
- 1959 – startis Nõukogude kosmosesond Luna-2, mis oli esimene Kuul maandunud kosmoseaparaat.
- 1962 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy pidas Rice'i ülikooli staadionil kuulsa «Kuu-kõne».
- 1968 – Albaania lahkus Varssavi pakti maade hulgast.
- 1970 – Palestiina sissid lasksid Jordaanias õhku kolm kaaperdatud lennukit. Kõik pantvangid olid aga enne vabastatud vastutasuks palestiinlastest vangide vabakslaskmise eest.
- 1974 – Etioopias kukutati sõjaväelise riigipöördega keiser Haile Selassie, kes oli valitsenud alates 1930. aastast.
- 1976 – Pekingis toimusid Mao Zedongi matused.
- 1977 – Lõuna-Aafrika neegrite kodanikuõiguste eest võitlejate juht Steve Biko suri politsei aresti all.
- 1980 – Türgis pandi toime sõjaväeline riigipööre.
- 1985 – Saksamaal Böblingeni haiglas viidi kirurg Erich Mühe juhtimisel läbi maailma esimene laparoskoopiline sapipõie eemaldamine.
- 1986 – Iisraeli sõjalennukid ründasid arvatavat palestiina sisside baasi Lõuna-Liibanoni sadamalinna Siidoni lähedal.
- 1989 – Poola parlament kiitis hääletusega heaks peaminister Tadeusz Mazowiecki valitsuse. Ametiühinguliidu Solidaarsus juhitud valitsuse võimulepääsuga lõppes ametlikult kommunistide valitsusaeg Poolas.
- 1990 – Ida- ja Lääne-Saksamaa ning Teise maailmasõja aegsed liitlasriigid kirjutasid alla lepingule, millega taastati ühendatud Saksamaa suveräänsus ning defineeriti riigi rahvusvaheline staatus.
- 1992 – Peruu pealinnas Limas vahistati maoistliku sissiliikumise Särav Tee asutaja Abimael Guzman.
- 1992 – Sony asus müüma väikesel kompaktdiskil töötavat pihuarvutit Data Discman.
- 1993 – Horvaatia mässulised serblased korraldasid raketirünnakuid pealinna Zagrebi pihta.
- 1994 – Quebeci separatistlik ühendus Parti Quebecois saavutas parlamendis tugeva enamuse.
- 1995 – paduvihmadest vallandatud laviinid matsid Põhja-Indias Kullu lähedal enda alla vähemalt 70 inimest.
- 1996 – Talebani võitlejad tugevdasid oma positsioone Afganistani idaosa strateegilise tähtsusega Jalalabadi linnas.
- 1997 – Iisraeli raketirünnakus Lõuna-Liibanonile hukkus kuus Liibanoni sõdurit ja üks tsiviilisik.
- 1998 – Albaanias mõrvati opositsioonilise Demokraatliku Partei üks juhte, parlamendiliige Azem Hajdari.
- 1999 – Indoneesia teatas, et lubab rahvusvahelised rahuvalveväed Ida-Timorisse, kus pärast iseseisvushääletust puhkesid rahutused.
- 2001 – NATO teatas, et on esimest korda oma 52-aastase ajaloo jooksul valmis rakendama alliansi vastastikuse kaitse klauslit, nn. artiklit 5, kui peaks vajatama kollektiivset vastulööki USA-d tabanud rünnakutele.
- 2002 – ÜRO kõrgemaks inimõigusvolinikuks sai Brasiilia diplomaat Sergio Vieira de Mello. De Mello hukkus 2003. aasta 19. augustil Bagdadis toimunud pommiplahvatuses, olles seal tööl ÜRO Iraagi-eriesindajana.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 12. septembril
- 1494 – François I, Prantsuse kuningas
- 1852 – Herbert Henry Asquith, Briti peaminister
- 1884 – Martin Klein, eesti maadleja
- 1886 – Alfred Mõttus, Eesti poliitik
- 1888 – Maurice Chevalier, prantsuse näitleja
- 1913 – Jesse Owens, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More sportlane
- 1921 – Stanisław Lem, poola kirjanik ja filosoof
- 1942 – Heidi-Ingrid Maaroos, eesti arstiteadlane
- 1942 – Jaak-Hans Kuks, endine Eesti riigikogu liige
- 1944 – Barry White, ameerika laulja
- 1954 – Peeter Volkonski, eesti näitleja ja lavastaja
- 1959 – Riina Airenne, eesti laulja
- 1959 – Ervin Runnel, eesti ettevõtja
- 1961 – Mylène Farmer, prantsuse laulja
- 1961 – Rein Kolk, eesti kardioloog
- 1972 – Anders Aukland, norra murdmaasuusataja
- 1986 – Emmy Rossum, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filminäitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 12. septembril
- 1612 – Vassili IV, Vene tsaar aastatel 1606–1610
- 1680 – Per Brahe, rootsi sõjaväelane ja riigitegelane
- 1929 – Rainis, läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik
- 2000 – Konrad Kujau, võltsitud "Hitleri päevikute" autor
- 2003 – Johnny Cash, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kantrilaulja
- 2009 – Pille Valk, eesti teoloog ja ajaloolane
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 202–204
- ↑ Kodulinn võttis dr. O. Looritsa pidulikult vastu. Rahvaleht, 13. september 1937, nr. 108, lk. 3.
- ↑ Aare Laanemäe. Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi. Tallinn, 2015, lk. 117