Tartu ülikooli hambaarstiteaduse instituudi juhataja Jana Olaki sõnul on hambaarstide ringkondades räägitud juba ammu, et vajalik oleks eelnev keeleeksam.
“Ega need, kes on selle eksami läbinud, need on tavaliselt seda teinud hindele D ja E. A-d vist pole mitte keegi saanud,” lausus Olak.
Praegu tulevad välisriikidest hambaarstid peamiselt Ukrainast ja Valgevenest. Hambaarstide liidu president Katrin Metstaki hinnangul pole neid tegelikult vaja, sest Eestis on juba piisavalt hambaarste.
“See on väga suur probleem, sest et nad ei valda keelt isegi. Tegelikult peaks arst oskama keelt ja valdama keelt C1 tasemel. Kui arst ei valda eesti keelt, siis ta ei oska dokumenteerida ja meil on dokumenteerimises väga palju vigu. Ei saa lubada seda.”
Tööandjad ehk kliinikud peavad veenduma, kas arst patsiendist üldse aru saab. Kuid sellele vaatamata juhtuvad Metstaki sõnul patsientide ja arstide vahel arusaamatused, kus inimesel ravitakse valet hammast.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on olukord lubamatu, kuid kiireid lahendusi ei ole.
“Ei toogi kasu, kui ei oska inimesed vastaval tasemel keelt. Ei ole oluline ainult kvalifikatsioon või päritolu, vaid on oluline keele piisav keele oskus. See on praegu tööandja kohustus seda keelenõuet kontrollida, sest et ta läheb tööle konkreetsesse asutusse,” sõnas ministeeriumi tööjõupoliitika juht Katrin Kivisild.
Hambaarstide liit soovib kehtestada kolmandatest riikidest pärit hambaarstide eksamineerimisele iga-aastase piirmäär, milleks on kümme protsenti Tartu ülikooli vastava aasta viienda kursuse üliõpilaste arvust. Ministeeriumi ja ülikooli esindajad jätkavad arutelusid sügisel.