Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kuuluvad just noored ja noored täiskasvanud nende vanuserühmade hulka, kellel on suurem risk nakatuda seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse.

Sageli tuuakse vabanduseks, et „see oli ainult üks kord“ või „ta tundus terve“, viitab veebipõhise nõustamisportaali seksuaaltervis.ee projektijuht Jonas Grauberg, kuigi tegelikult ei ole inimese välimuse põhjal võimalik hinnata, kas tal on suguhaigus või mitte. Ka täiesti sümptomiteta inimene võib tema sõnul nakkust edasi kanda. Seetõttu ei tohiks turvatunnet rajada oletustele või esmamuljele, vaid teadlikule riskide ennetamisele, näiteks kasutada kondoomi.

Kaebusi ei pruugi olla

Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel ei põhjusta näiteks klamüüdia kaebusi ligikaudu pooltel meestest ja kuni 70 protsendil naistest. See tähendab, et tegelik nakatunute arv võib olla diagnoositud juhtudest suurem ning viirus levib. „Paljud usuvad ekslikult, et kui enesetunne on hea, siis pole põhjust muretseda,“ märgib Grauberg. Tegelikkuses võivad klamüüdia, gonorröa ja mitmed teised nakkused kulgeda pikka aega sümptomiteta. See tähendab, et inimene võib nakkust teadmata edasi kanda või saada hiljem teada tüsistustest, kui tervisekahju on juba tekkinud.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring näitab, et noori täiskasvanuid ohustavad Eestis enim klamüüdia, gonorröa, süüfilis, genitaalherpes, inimese papilloomiviirus kui ka B-hepatiit. Mitmed neist haigustest on tänapäeval edukalt ravitavad või kontrolli all hoitavad, kuid varajane avastamine on seejuures väga oluline.

Grauberg märkis, et suguhaigus ei ole moraalne hinnang inimesele. Nagu iga teine nakkushaigus, vajab ka see diagnoosimist ja vajadusel ravi. Ometi lükkavad paljud testimist edasi, sest tunnevad piinlikkust või kardavad võimalikke tulemusi.

Tegelikkuses on suguhaiguste testimine tavapärane tervishoiuteenus ning tervishoiutöötajad puutuvad selliste juhtumitega kokku iga päev. Mida varem nakkus avastatakse, seda lihtsam on seda ravida või kontrolli all hoida ning seda väiksem on oht nakatada teisi. Alati võib Graubergi sõnul küsita anonüümselt tasuta nõu Eesti Seksuaaltervise Liidu poolt loodud ja Tervisekassa poolt rahastatud seksuaaltervis.ee veebinõustamise portaali kaudu, kus infot jagavad ja toetavad oma ala eksperdid.

Kondoomi kasutavad vaid pooled