1941. aasta suvel Lõuna-Eestis ja Tartus korraldatud kommunistlike repressioonide ohvreid hoiti kinni ka Tartu vanglas. 1941. aasta juuni viimastel päevadel hoiti Tartu vanglas 619 vangi. Pealetungivate Saksa vägede lähenemisel hakati vanglat tühjendama: vange veeti raudteejaama. Kuna vahistamised jätkusid, hoiti Tartu vanglas 8. juuli õhtul ikka veel 223 kinnipeetavat.

EK(b)P Tartumaa Komitees toimunud nõupidamisel võeti kohaliku julgeolekuülema nõudmisel ning Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakonna ülema ja EK(b)P Keskkomitee sekretäri nõusolekul vastu otsus vangid hukata.

Kuuest mõrvarist neli olid eestlased, üks oli Peipsiäärne venelane. Hukatute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemaltki. Tuntumad ohvrid olid Jüri Parijõgi (kirjanik, Tartu Õpetajate Seminari direktor), Aksel-Erich Vooremaa (Tartu Maarja koguduse õpetaja, Tartu praostkonna abipraost ja E.E.L.K. hooldusnõukogu liige) ja August Usai (Petseri gümnaasiumi direktor ja V Riigikogu liige). Et üks hukatutest (Klompus) oli juut, jäi ametlikuks arvuks 192 tapetut.

Esimene mälestustahvel massimõrva ohvritele avati 25. juulil 1942. Nõukogude okupatsiooni ajal pärast Teist maailmasõda see purustati.

Teine mälestustahvel avati 10. juulil 1990 Enn Tarto algatusel, mida toetasid Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Tartu Memento ja Kaitseliidu Tartu malev. Kui endine Tartu vangla hoone remonti läks, viidi tahvel Tartu Linnamuuseumi, hoone uued omanikud aga ei lubanud mälestustahvlit endisele kohale tagasi panna. Seepärast avati tahvel Enn Tarto eestvedamisel uuesti 9. juulil 2005 Lutsu 3 ja 5 ning Jaani 8 hoonete vahelisel müüriosal, vaatega Antoniuse Õue poole. Pauluse kalmistul, kuhu ohvrid 1942. aasta märtsis maeti, avati 8. juulil 2001 arhitekt Helmut Ajango kavandatud mälestusmärk, mustal graniitalusel seisev valge marmorsammas.

8. juuli sündmused Eestis

1921 – Eesti osales esimest korda ROKi kongressil.

1928 – asutati Eesti Jahtklubide Liit.

1935 – Tšehhoslovakkia saadik Jaroslav Lipa esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.

1941 – NKVD käsul hukati sellel ja järgmisel päeval Tartu vanglas 193 inimest

1941 – Saksa väed hõivasid Pärnu.

1967 – Tartus toimus 9. juulini kestnud Balti liiduvabariikide III üliõpilaslaulupidu.

1972 – Torontos toimusid 22. juulini kestnud esimesed rahvusvahelised Eesti päevad.

1977 – Eksiilis olev Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint asutas Finantsministeeriumi.

1984 – Torontos toimusid 15. juulini kestnud IV rahvusvahelised Eesti päevad.

1993 – Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse.

1992 – Rootsi Riigipank maksis Eesti Pangale sõja eel sinna deponeeritud Eesti kulla eest 393 miljonit krooni.

2003 – Londoni rahvusvaheline vahekohus kinnitas otsuse, mille kohaselt pidi Iisraeli relvafirma TAAS Israel Military Industries maksma Eesti riigile 1,75 miljonit USA More dollarit seetõttu, et jättis 1993. aastal sõlmitud relvahankelepingu sätted täitmata.

8. juuli sündmused maailmas

1497 – Vasco da Gama alustas purjelaevadel teekonda Lissabonist Indiasse.

1709 – Vene tsaari Peeter I More väed võitsid Poltava lahingus Karl XII poolt juhitud Rootsi armeed.

1899 – ilmus esimene number majandusajakirja The Wall Street Journal

1990 – Nõukogude Liidu juhtkond lõpetas Leedu majandusblokaadi.

2011 – Kosmosesüstik Atlantis startis Space Shuttle´i programmi viimasele missioonile STS-135.

2022 Kõne ajal tulistati surnuks Jaapani endine peaminister Shinzo Abe, ta oli Jaapani kõige staažikam valitsusjuht.