Ukraina president kurdab, et liitlased lubavad palju, aga teevad vähe. Norra lubas anda 200 õhutõrje raketti, aga ei teinud seda.
Venemaa õhurünnakud on viimase kahe päeva jooksul tapnud kümneid ukrainlasi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli neljapäeval oma rahvusvaheliste partnerite peale selgelt pahane, kui ta külastas Kiievis kortermaja, mis oli eelmisel õhtul Venemaa raketirünnakutes laastatud.
„Kui meie partnerid oleksid meile andnud seda, mida nad lubasid, ja siis, kui nad seda lubasid, oleksime täna saanud rohkem elusid päästa,” ütles Zelenski, kohtudes hävinud kortermaja ees päästetöötajatega.
Presidendi uuendatud andmete kohaselt hukkus ööl vastu neljapäeva 2. juulit pealinnale toimunud ulatuslikus Venemaa rünnakus 30 inimest.
Ukraina president ei avaldanud, milline riik need raketid Ukrainale pidi tarnima. Mitmed Euroopa riigid on tänavu annetanud Ukrainale õhutõrjerakette oma varudest.
Zelenski sõnul ei ole raketid, mille eest Norra pidi tasuma, õigeks ajaks kohale jõudnud. „Norra oli valmis tasuma 200 raketi eest. Kuid neist 200-st pole kohale jõudnud ainsatki,” ütles Zelenski.
Sellest on teatanud Interfax ja mitmed teised Ukraina meediaväljaanded.
Raketid pidi tarnima kolmas riik.
Ukraina saatkond kinnitab, et rakette pole tarnitud ja Norra pole makset teinud.
„See on meie partneritega seotud tõsine küsimus. Ühest küljest saame märkimisväärset toetust ja oleme selle eest tänulikud. Kuid me vajame, et nad täidaksid kokkulepitu – olgu need siis allkirjastatud lepingud või antud lubadused,” sõnas president.
Mõttekoja CSIS hinnangul võib üksainus Patrioti õhutõrjerakett maksta üle nelja miljoni dollari ehk ligikaudu 40 miljonit Norra krooni, vahendab VG.
Norra võimud on aga hakanud lepetest taganema. „Ei vasta tõele väide, nagu oleks Norra võtnud endale kohustuse raketid tarnida ja nende eest tasuda,” ütles riigisekretär Andreas Flåm.
Zelenski ütles – ja õigustatult –, et Norra on väljendanud valmisolekut maksta õhutõrjerakettide eest, tingimusel et Ukraina suudab need kindlustada. Flåm selgitas, et see on keeruline kaasaegsete õhutõrjesüsteemide ülemaailmse puuduse tõttu.
Flåm rõhutas, et Norra on jätkuvalt pühendunud õhutõrjesüsteemide ja muu varustuse hankimisele Ukrainale ning et see protsess hõlmab tihedat dialoogi Ukraina võimudega.
See, kuidas Norra seda toetust eraldab, sõltub nii kättesaadavusest kui ka, mis kõige tähtsam, Ukraina vajadustest.
Flåm rõhutas ka seda, et Norra on NATO Ukraina toetamise PURL-programmi suurim panustaja, mis hõlmab ballistiliste relvade vastu võitlemiseks võimelisi süsteeme.
Turvalisuse huvides ei kommenteerita annetatavate või rahastatavate õhutõrjerakettide täpset arvu.
Järgmisel nädalal sõidab Zelenski NATO tippkohtumisele Ankarasse. Tema peamine prioriteet on Ukraina õhukaitse tugevdamine.
Zelenski kirjutab sotsiaalmeedias, et loodab USA More ja president Donald Trumpi nõusolekule, mis võimaldaks Ukrainal tulevikus USA More litsentsi alusel õhutõrjerakette toota.
Trump on väljendanud valmisolekut seda kaaluda, nagu selgub avaldusest, mida USA More toetas juunis Prantsusmaal toimunud G7 tippkohtumisel.