Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 5. juulil kell 7.30:

– Zelenski: Putin valetab Kostjantõnivka vallutamise kohta;

– Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud;

– Zelenski ja Putin rääkisid enne NATO tippkohtumist Trumpiga;

– Venemaa suurrünnakus Kiievile hukkus uuendatud andmetel 31 inimest;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit.

Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud

Ukraina kaitseväe pikaajaline kampaania okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvate sõjaliste, logistiliste ja energeetikaobjektide ründamiseks on toonud kaasa kriitilise võimsuste puudujäägi ja välisvalgustuse pea täieliku kadumise öisel ajal, vahendas pühapäeval portaal Unian.

Lisaks oluliste alajaamade rivist väljaviimisele on Ukraina sõjaväelased droonide abil edukalt rünnanud poolsaare raudteetaristut ja sõjaväelennuvälju, hävitades ja kahjustades tehnikat ning ründedroonide hoidmiseks mõeldud angaare.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute hinnangul on Ukraina vägede järjepidevad ja koordineeritud rünnakud viimase aasta vältel toonud kaasa okupeeritud Krimmi energiasüsteemi olukorra märkimisväärse halvenemise. Kampaania otsene tagajärg on olnud tänavavalgustuse pea täielik väljalülitamine või puudumine Krimmi linnades ja maanteedel pimedal ajal, sest suur osa poolsaare elektritootmise ja -jaotuse võimsustest on rivist väljas.

Droonivägede ülem Robert “Madjar” Brovdi kinnitas, et 3. juulil toimunud ulatuslikus rünnakus tabati tervet võrgustikku kriitilise tähtsusega energiavarustuse ja gaasitranspordisüsteemi objekte, nende seas kaheksat elektrijaama.

Paralleelselt poolsaare elektrivarustuse häirimisega viisid Ukraina julgeolekuteenistus SBU ja kaitsevägi läbi järgmise etapi operatsioonist Vene lennuväe neutraliseerimiseks. Ametlike andmete kohaselt anti uus võimas löök Saki linna sõjaväelennuväljale.

Rünnaku tulemusena said kahjustada seitse Vene õhujõudude lennukit (eelkõige mitmeotstarbelised hävitajad Su-30SM, Su-30 ja rindepommitajad Su-24) ning seitse angaari, kus nimetatud lennuvahendid asusid.

Lisaks tabasid Ukraina droonid Gvardeiskoje sõjaväelennuväljal kaht angaari, mida okupatsiooniväed kasutasid Shahed-tüüpi kamikadze-droonide hoidmiseks ja hooldamiseks. Nende rajatiste hävimine ja kahjustused on selgelt kinnitust leidnud 3. juulil avaldatud värsketel satelliidipiltidel.

Ukraina kaitseväe peastaabi aruannete kohaselt rünnati ka vaenlase transpordisõlmi ja varustussüsteeme. Muu hulgas registreeriti tabamusi raudteesillal, mis mängis olulist rolli Vene sõjaväekonvoide raudteelogistikas.

Samuti hävitati või kahjustati kriitiliselt raadioelektroonilise võitluse jaama Artjomovka asula piirkonnas ja Vene relvajõudude raadioelektroonilise luure üksuse objekti Sevastopolis.

Need sammud vähendavad süstemaatiliselt Vene armee lahinguvõimet lõunapoolsel sõjatandril. Nagu Ukraina president Volodõmõr Zelenski märkis, kaotab Venemaa järjekindlalt oma mõju ja ülekaalu Musta mere vetes, mida kinnitab ajakohastatud kaart Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku hävitatud ja kasutusest kõrvaldatud laevadest.

Zelenski: Putin valetab Kostjantõnivka vallutamise kohta;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas ümber Venemaa presidendi Vladimir Putini väite, nagu oleks Donetski oblastis asuv Kostjantõnivka linn langenud Venemaa kontrolli alla. Zelenski nimetas seda pelgalt meediakajastuse püüdmiseks mõeldud valeks.

“Muidugi ei vasta see tõele – tegemist on lihtsalt järjekordse Venemaa valega, mille eesmärk on toota uudiseid,” ütles Zelenski laupäeval toimunud telefonivestluses Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merziga.

“Kui Kostjantõnivka asuks praegu Venemaa kontrolli all, ei oleks Putinil kindlasti probleemi minuga seal kohtuda ja leida diplomaatilisi lahendusi sõja lõpetamiseks,” lausus Zelenski.

Kindralstaabi pressiesindaja major Andri Kovaljov ütles väljaandele Ukrainska Pravda, et mõned Venemaa jalaväe üksused on küll lahingutest räsitud linna sisenenud ja olukord on keeruline, kuid linn püsib endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all.

Kovaljovi sõnul hoiavad Ukraina väed kindlatel liinidel oma positsioone, kaitsevad linna ja selle äärealasid ning teevad diversioonivastaseid operatsioone.

“3. juulil ründas vaenlane nimetatud suunal 11 korda, kuid edu ei saavutanud. Selle asemel levitab vaenlane juba mitmendat korda kõrgeimate ametiisikute kaudu otsest desinformatsiooni ja valesid,” märkis pressiesindaja.

Venemaa kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov väitis samuti, et linn langes Venemaa kontrolli alla. Ta nimetas kunagist 67 000 elanikuga asulat “üheks peamiseks kaitsekeskuseks Slovjanski-Kramatorski-Kostjantõnivka kindlustatud piirkonnas”.

Need linnad moodustavad niinimetatud kindlustevööndi, mis on peamine takistus Moskva pikaajalise eesmärgi – kogu Donbassi vallutamise – ees. Piirkond on ägedate lahingute keskmes ning eelmisel kuul tungisid Venemaa väed Kostjantõnivkasse.

Juuni alguses teatas linna kaitse eest vastutava 19. armeekorpuse juhtkond, et linnaruumis viibib üle saja Venemaa sõduri. 

USA More mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutas laupäeval, et väited Kostjantõnivka vallutamise kohta on vastuolus kõigi olemasolevate tõenditega Venemaa edasiliikumise tegeliku ulatuse kohta linnas

ISW märkis, et Vene väed on viimastel nädalatel saavutanud Kostjantõnivkas küll taktikalist edu, kuid suurem osa nende kohalolekust linnas koosneb väikestest sisseimbunud üksustest, mis tegutsevad Ukraina positsioonide vahel.

“Putin, Gerassimov ja teised Venemaa kõrgemad väejuhid on alates 2026. aasta jaanuarist vähemalt kord kuus avalikel briifingutel esitanud liialdatud väiteid Vene vägede edenemise kohta kogu rinde ulatuses. Tegemist on osa kognitiivsest mõjutustegevusest, mille eesmärk on veenda lääneriike ekslikus arusaamas, et Vene väed suudavad kiiresti kogu rindejoonel edasi liikuda,” kirjutas ISW.

Tegelikkuses olid ISW kinnitusel Venemaa territoriaalsed edusammud 2026. aasta juunis vaid murdosa neist, mis saavutati 2025. aasta juunis, ning Venemaa 2026. aasta kevad-suvine pealetung ei ole toonud operatiivsel tasandil märkimisväärseid tulemusi.

ISW kirjutas, et Putin lavastas tõenäoliselt 3. juuli hilisõhtul toimunud kohtumise oma komandöridega vähemalt osaliselt selleks, et mõjutada lääne meedia kajastust sõjast nädalavahetusel, eriti 4. juuli pühade ajal Ameerika Ühendriikides.

Zelenski ja Putin rääkisid enne NATO tippkohtumist Trumpiga

USA More president Donald Trump vestles laupäeval telefonitsi nii Ukraina president Volodõmõr Zelenski kui ka Venemaa president Vladimir Putiniga, et arutada Ukraina konflikti enne Ankaras toimuvat NATO tippkohtumist.

Nii Kiievi kui Kremli sõnul tehti kõned Ühendriikide 250. aastapäeva puhul. Ukraina president kirjutas sotsiaalmeedias, et õnnitles tähtpäevaga seoses Trumpi ning kõiki ameeriklasi.

“Oleme Ühendriikidele tänulikud kogu osutatud abi eest, alates Javelini ja Patrioti rakettidest kuni poliitilise toetuseni, ning hindame väga seda, et Ameerika seisab meie kõrval meie iseseisvuse kaitsmisel,” kirjutas ta.

Zelenski sõnul on ta tänulik kõigile ameeriklastele, kes hoolivad Ukraina, Euroopa ja kogu maailma vabadust hindavate inimeste tulevikust.

“President Trumpi ja mina arutasime praegust olukorda rindel ja diplomaatias. On reaalne väljavaade see sõda lõpetada ja Ameerika sihikindlus on otsustava tähtsusega. Leppisime kokku, et jätkame neid arutelusid NATO tippkohtumisel Ankaras,” kirjutas ta sotsiaalmeedias, nimetades vestlust väga heaks.

Kremli välispoliitika nõuniku Juri Ušakovi sõnul arutasid Putin ja Trump 85-minutise vestluse jooksul Ukraina sõda, aga ka Iraani ja Lähis-Ida puudutavaid küsimusi.

“Presidendid käsitlesid loomulikult ka Ukraina konflikti lahendamist, võttes eelkõige arvesse Donald Trumpi eelseisvat osalemist NATO tippkohtumisel Türgis 7. ja 8. juulil,” vahendas RIA Novosti Ušakovi sõnu. 

Tippkohtumisele on alates teisipäevast Ankarasse oodatud 32 riigi riigijuhti ja delegatsioonid, sealhulgas Trump.

Ušakovi sõnul visandas Putin “tegeliku” olukorra lahinguväljal (Ukrainas), kus Vene relvajõud tema väitel “enesekindlalt edenevad”.

Rindejoonel ei ole Vene väed siiski viimastel kuudel pea üldse edenenud, seda suuresti droonide tõttu, mis takistavad rasketehnika liikumist ning tekitavad mõlemale poolele suuri kaotusi.

Diplomaatiliselt on läbirääkimised ummikus, kuna Moskva nõuab Ukraina vägede väljaviimist kogu Donetski oblastist – nõudmine, mille Kiiev on tagasi lükanud.

Venemaa suurrünnakus Kiievile hukkus uuendatud andmetel 31 inimest

Ukraina pealinna Kiievit ööl vastu kolmapäeva tabanud drooni- ja raketirünnakus sai uuendatud andmetel surma üle 30 inimese, vahendas pühapäeval Kyiv Independent. 

Ukraina riiklik päästeteenistus teatas, et otsingu- ja päästeoperatsioonide lõpetamisest 4. juulil. Päästjad leidsid viimase ohvri Kiievi Darnõtskõi linnaosa osaliselt kokku varisenud korruselamu rusude alt.

Seega hukkus uuendatud andmetel Venemaa suurrünnakus 31 ja vigastada sai 102 inimest. 

1. juulil väitis Kremli kõneisik Dmitri Peskov laialdasest hävitustööst ja tsiviilohvritest hoolimata, et Venemaa olevat rünnanud ainult sõjalisi või poolsõjalisi sihtmärke, lisades, et Venemaa president Vladimir Putin oli rünnakust informeeritud.

Ukraina õhuvägi teatas, et Venemaa kasutas rünnakus 74 raketti ja 496 kaugmaadrooni, millest enamik oli suunatud Kiievi pihta. 48 raketti ja 476 drooni tulistati alla või neutraliseeriti, kuid 25 ballistilist raketti ja 12 drooni tabasid 33 sihtmärki.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

• elavjõud umbes 1 409 630 (+1290);

• tankid 12 081 (+7);

• jalaväe lahingumasinad  24 878 (+9);

• suurtükisüsteemid 45 388 (+63);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1916 (+3);

• õhutõrjesüsteemid 1470 (+1);

• lennukid 436 (+0);

• kopterid 353 (+0);

• maapealsed droonisüsteemid 1821 (+6);

• operatiivtaktikalised droonid 390 738 (+1628);

• tiibraketid 4847 (+1);

• laevad/kaatrid 33 (+0);

• allveelaevad 2 (+0);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 116 106 (+462);

• eritehnika 4385 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi