Euroopa Komisjoni 30. juunil teatavaks tehtud uued globaalsed kvoodid piiravad oluliselt Ukraina tollivaba teraseeksporti Euroopa Liitu. Kvootide tõttu võivad tarned Euroopasse väheneda 2025. aastaga võrreldes enam kui poole võrra.
Uus terasekvoot, mis jõustub 1. juulil, kehtestati vastuseks globaalsele terase ületootmisele, mis on kahjustanud EL-i tootjaid. Meetme eesmärk on piirata tollivaba terase importi 18,3 miljoni tonnini aastas, mis tähendab 47-protsendilist vähenemist.
Ukrainale määratud riigipõhised kvoodid ulatuvad vaid 1,05 miljoni tonnini aastas, moodustades vähem kui poole Ukraina 2024. aasta terasekaubandusest. Piirangud teevad murelikuks Ukraina terasesektori, mille jaoks on EL-i turg elutähtis – liidu arvele langeb 79 protsenti kogu teraseekspordist.
“Kehtestatud kvoodimahud ei vasta Ukraina tootjate praegustele vajadustele ega Ukraina tööstuse sõjajärgse taastumise eesmärgile,” märkis terasetootja ArcelorMittal Krõvõi Rih pressiteenistus.
“Määratud mahud ei võimalda hoida tootmist vajalikul tasemel, säilitada töökohti ega tagada konkurentsivõimet.”
Kvooti ületavale impordile rakenduks 50-protsendiline tollimaks, mida sõjast räsitud Ukraina metallurgiaettevõtted ei suuda maksta.
Kvootidel on tohutud tagajärjed Ukraina majandusele ja seeläbi ka riigi võimele seista vastu Venemaa agressioonile, ütles The Kyiv Independentile Euroopa Parlamendi liige ja uue terasekvoodi kriitik Karin Karlsbro.
Ukraina erikohtlust ei saa
Ukrainas arvati laialdaselt, et riigile antakse eristaatus pärast seda, kui Euroopa Parlament ja EL-i liikmesriigid leppisid kokku, et riik ei tohiks jääda risttulle. Pärast kvootide avaldamist selgus aga, et Ukraina terasesektorile soodustusi ei tehtud.
“Mõistame, et tegelikkuses Ukrainale erikohtlemist ei rakendata,” ütles Ukraina teraseliidu Ukrmetalurgprom president Oleksandr Kalenkov.
Ta lisas, et Ukrainale kehtib sama poliitika mis igale teisele riigile, kellel on EL-iga vabakaubandusleping.
EL määras kvoodid 2022. ja 2024. aasta vaheliste impordimahtude põhjal. Need olid Ukraina terasesektori jaoks kõige keerulisemad aastad, kuna Venemaa täiemahuline sissetung peatas mitme ettevõtte töö ning blokeeris metalliekspordi Musta mere kaudu enam kui aastaks.
ArcelorMittal Krõvõi Rihi hinnangul lukustab selline süsteem Ukraina EL-i turul sõja tõttu langenud tasemele ning piirab edasist taastumispotentsiaali.
Terasetööstuse liidu Eurofer raporti kohaselt eksportis Ukraina 2024. aastal Euroopasse 2,215 miljonit tonni valmisterast. Euroferi teise raporti järgi kasvas aga Ukraina teraseeksport EL-i 2025. aastal kaheksa protsenti, kuna tööstus taastus järk-järgult ja kohanes sõjaolukorraga.
“Ukraina suhtes oleks olnud õiglasem, kui Euroopa Komisjon oleks arvesse võtnud aastaid 2023–2025,” ütles Kalenkov.
Ukraina terasetööstuse viimane lootus on, et Kiiev jätkab Brüsseliga läbirääkimisi soodsamate tingimuste saavutamiseks. Kalenkovi sõnul peaks Euroopa Komisjon kvootide mõju üle vaatama septembris, mis annab võimaluse paremaks kokkuleppeks.
“Kuna Ukraina ei kujuta EL-i terasetööstusele märkimisväärset ohtu, on Ukraina valitsuse üheks prioriteediks jätkata läbirääkimisi Euroopa Liiduga, et säilitada Ukraina terasetoodetele ajalooliselt kehtinud juurdepääsutingimused EL-i turule,” teatas Ukraina majandusministeeriumi pressiteenistus.
Ühe kõrge EL-i ametniku sõnul hõlmab muudatus aga 70 protsenti Ukraina varasematest kaubavoogudest. See seab Ukraina proportsionaalselt paremasse seisu kui ülemaailmne 47-protsendiline keskmine vähenemine, kuid mõjutab siiski 30 protsendiga Ukraina praegusest terasekaubandusest.
Suurem kadu tuleb sellest, et Ukrainal on võimalik kasutada ka teist kvoodijaotust, mis on avatud aga ka teistele riikidele. Seetõttu pole sugugi kindel, et Ukraina suudab endale sellest märkimisväärse osa kindlustada.
Mõnel teisel riigil, kellel on samuti õigus seda teist kvoodijaotust kasutada – näiteks Indial ja Türgil – on Ukrainast suurem ja konkurentsivõimelisem terasetööstus.
Kahju Ukraina olelusvõitlusele
Algset teraseregulatsiooni juhtinud Euroopa Parlamendi liige Karlsbro kritiseeris komisjoni kvoodijaotust.
“Vabakaubandus EL-iga on olnud Ukraina majanduse päästerõngas. Tänane otsus kinnitab meie hirme seoses Ukraina terase tollivaba juurdepääsu tühistamisega,” ütles Karlsbro.
Ta kohtub 2. juulil Euroopa Komisjoniga, et arutada otsuse tagajärgi. Karlsbro sõnul on need tohutud nii Ukraina terasetööstusele kui ka majandusele laiemalt, mõjutades lõpuks riigi vastupanuvõimet ja suutlikkust rahastada oma olelusvõitlust.
Karlsbro leiab, et komisjoni piirangute tõttu on muutunud veelgi olulisemaks pakkuda Ukrainale usaldusväärset ja selgelt määratletud teed täielikuks lõimumiseks EL-i ühisturuga, kõrvaldades kõik kaubandustõkked.
Mõnes EL-i pealinnas võidakse aga Ukrainale kehtestatud piiranguid vaikselt heaks kiita.
Poola diplomaatiline allikas ütles riigi raadiojaamale RMF24, et Varssavi tegi kampaaniat, tagamaks Ukraina kaasamist EL-i uutesse kaubanduspiirangutesse.
Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt on märkimisväärne osa EL-i vabakaubanduspartneritest oma tariifikvootide jaotusega põhimõtteliselt nõustunud.
Väljaandel The Kyiv Independent ei õnnestunud kinnitada, kas Ukraina on väljapakutud kvoodiga nõustunud.
EL-i terasekvootide jaotamine langeb kokku sarnase muudatusega Suurbritannias. Briti teadaandes märgitakse aga, et nende uued piirangud Ukrainale ei laiene.
Selle asemel toetub Ukraina terasekaubandus Suurbritannia ja Ukraina vahelisele kaubanduslepingule, mis näeb alates 2026. aastast Ukraina terasele ette nullprotsendilise tollimaksu.