“Saame tuua näitena, et juunis suutis Venemaa hõivata umbes 30 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, mis teeb päevaseks edenemiseks kuskil üks ruutkilomeeter. Võrdluseks, aasta tagasi suutis Venemaa hõivata samal perioodil ehk siis juunikuus umbes 500 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi ja edenemise kiirus siis selle järgi kuskil 16 ruutkilomeetrit päevas,” ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Selleks, et ebaedu rinnetel kompenseerida, on Venemaa jätkanud kaugmaarünnakuid Ukraina linnade vastu. Ööl vastu neljapäeva tulistatud rakettidest ja pikamaadroonidest suutis Ukraina enamiku hävitada, kuid osa tabasid siiski Kiievit, kus hukkus 21 inimest ning sai vigastada 86 inimest.
“Näitab seda, et tegelikult korralikku nii-öelda initsiatiivi või suurt strateegilist initsiatiivi juba väidetavasti kevadel alanud üldise pealetungi raames ei ole õnnestunud neil teostada. Mingil määral on seis tasakaalustanud ja nüüd on siis vaja demonstreerida ka avalikult strateegilist initsiatiivi, kaasaarvatud oma publikule,” ütles julgeolekuekspert Raivo Vare.
Ka Kaju sõnul ei toonud need rünnakud sõjategevuse dünaamikas kaasa mingit olulist muutust, seega jääb nende eesmärk segaseks.
“Ta on rohkem nagu meeleheiterünnak, sest sõjaliselt ta mitte midagi Ukraina puhul kahjustada ei suuda ja Venemaa raiskab neid rakette või kulutab neid rakette siis tegelikult lihtsalt inimeste tapmiseks,” sõnas julgeolekuekspert Rainer Saks.
Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas More lubas vastusena ohvriterohkele rünnakule Kiievis teha ettepaneku kehtestada sanktsioonid veel paljudele Venemaa sõjatööstust toetavatele asutustele ja ettevõtetele. Vare hinnangul on see ettepanek suurem läbimurre, kui siiani tehtud.
“Siiani on käinud see perioodiliselt nii-öelda pakettidena. Aga nüüd see ajastus, et kui teie teete sigadusi, siis selle eest peate maksma, see on iseenesest uus asi ju tegelikult Euroopa Liidu poliitikas praktilises mõttes,” ütles Vare.
Analüütikud tõdevad aga, et Euroopas suurt hasarti uute sanktsioonide kehtestamisel märgata pole ja ehk ei annagi sõja mõttes määravat tulemust, kui neid üksikute ettevõtete või isikute vastu suunatakse.
“Et tegelikult ikkagi tuleb sanktsioneerida ja minna edasi siis Venemaa mineraalide tootmise ja ekspordiga. See on ainukene asi, mis pidurdab Venemaa võimekust sõda pikemalt edasi pidada,” ütles Saks.