- augustil täitub Eesti põllumajandusjuhi ja riigitegelase Harald Männiku 100. sünniaastapäev. Kuid hoolimata sellest, et tegemist on märgilise tähtpäevaga meie maaelu pärandi hoidja meenutamiseks ning vastavatele instantsidele on esitatud konkreetseid ettepanekuid ja võimalusi selle tähistamiseks, valitseb institutsioonide tasandil selles osas vaikus.
Agronoom Heino Laiapea on saatnud seetõttu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, sihtasutusele Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Maaülikoolile ja Akadeemilisele Põllumajanduse Seltsile arupärimise.
Ta kirjutab: „Eesti maaelu pärand ei ole ühegi päeva-poliitiku omand: Harald Männik 100 on viimane võimalus häbiväärne vaikus lõpetada“.
Heino Laiapea: „On kujunenud täiesti absurdne ja piinlik olukord, kus Eesti põllumajanduse ja maaelu lähiajalugu eksisteerib avalikkuse jaoks vaid praeguse ministri järjekordses pidupäevakõnes. Samal ajal lükatakse reaalne, elav ja unikaalne ajaloomaterjal – otsustajate endi vahetud meenutused – vaiba alla või unustatakse poolvarju YouTube’i suletud nimekirjadesse, millest keegi midagi ei tea.
Märt Müüri dokumentaalfilmi „Meie, Laia tänava ministrid“ saatus on ilmekas näide riiklikust lühinägelikkusest ja kultuurilisest kuritegelikkusest. Seda unikaalset materjali hoiti kümme aastat luku taga. Kui see tänavu mais lõpuks n-ö avalikustati, tehti seda ilma ühegi pressiteateta, hiilivalt ja arglikult, justkui häbenedes seda, mida Harald Männik, Ilmar Mändmets ja teised mehed tegelikult Eesti maaelu hoidmisest rääkisid. Nad ei vastandunud, nad rääkisid ühist keelt fanaatilisest murest ja vastutusest Eesti maa ees.
Kõik senised pöördumised ja meeldetuletused on olnud kui hane selga vesi. Ametnike ja institutsioonide mugavustsoon on jäänud vankumatuks. Kuid 10. augustil 2026 täitub 100 aastat Harald Männiku sünnist. See juubel ei ole lihtsalt üks tähtpäev kalendris – see on viimane ja vääramatu võimalus see häbiväärne vaikus lõpetada.
Kui Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Maaülikool ja Akadeemiline Põllumajanduse Selts (APS) jätavad selle võimaluse nüüd kasutamata, kinnistavad nad lõplikult reaalsuse, kus Eesti maaelu ajalugu hakataksegi kirjutama tagantjärele ja võitjate või parajasti pukis olijate suva järgi.
Harald Männiku pärand – Suuremõisa, Ülenurme ja Kurgja päästmine – ei sündinud parteiliste käskude täitmisest, vaid juriidilisest kavalusest ja julgusest seista oma maa eest. See film peab jõudma suurele ekraanile, haridusprogrammidesse ja avalikku arutellu kohe, enne kui ajalooline mälu lõplikult hääbub. Institutsioonidel on aeg•
•
More lõpetada peitusemäng ja asuda oma tegelikku kohustust täitma.
Pöördeliste otsuste sisuline selgitus: Dokumentaalfilm ei tegele tagantjärele lahmiva kritiseerimisega, vaid pakub vaatajale unikaalset võimalust mõista tollaste reaalsete olukordade tagamaid ja valikuid. Ministrid selgitavad argumenteeritult ja rahulikult otsuste anatoomiat, võimaldades vaatajal ise mõista ja anda objektiivne hinnang Eesti maaelu murranguperioodidele aastatel 1981–2004. Just sellise sisulise ajalootunni varjamine näitab institutsioonide hirmu elava ajaloomälu ees.”
RIIGIMEHELIKU HAARDEGA HARALD MÄNNIK 100: KURGJA, ÜLENURME JA SUUREMÕISA ELUPÄÄSTJA