Ekspeditsiooni eesmärk polnud üksnes Antarktika elustiku uurimine. Teadlased otsisid sealt aineid, millest võiks tulevikus olla abi raskete haiguste ravis. Üks selline haigus on melanoom – agressiivne ja kiiresti leviv nahavähk, mille ravimine hilises staadiumis on endiselt keeruline. Teadlaste tähelepanu pälvisid külmades vetes elavad merituped. Lihtsa ehitusega organismid püsivad paigal ega saa kiskjate eest põgeneda, mistõttu kaitsevad nad end spetsiifiliste bakteritoksiinidega.
Lõuna-Florida Ülikooli keemiaprofessori Bill Bakeri juhtimisel püüab teadlaste rühm nüüd neid toksiine arendada vähiravimiks. Laborikatsetes manustasid uurijad ainet melanoomi põdevatele hiirtele. Tulemused olid paljulubavad: aine hävitas vähirakke, kuid ei tapnud katseloomi.
Bakeri sõnul oligi üks katsete märgilisemaid tulemusi see, et hiired jäid ellu, kuid vähk taandus. Leid osutab võimalusele, et ainet saab ära kasutada vähiravimi arendamisel. Enne inimkatseid peavad teadlased siiski koguma lisatõendeid selle ohutuse kohta.
Et liikuda edasi põhjalikumate loomkatsetega, vajavad teadlased toksiini senisest aga olulisemalt rohkem ehk milligrammide asemel gramme. Loodusest nõnda suurt kogust võtta ei saa. Vajaliku toksiinikoguseni jõudmiseks tuleks merituppesid koguda nii palju, et see seaks ohtu Antarktika hapra elustiku.
Näiteks kataks umbes korvpallisuurune merituppede kogum vaid umbes ühe tuhandiku edasisteks katseteks vajalikust mahust. Seetõttu püüab uurimisrühm leida viise sama aine tootmiseks laboris. Selleks oli kasu ka hiljuti lõppenud ekspeditsioonist. Välitööde käigus õnnestus teadlastel uurida merituppede elukeskkonda ja nende kohta Antarktika mereelustikus.
Teadlaste hinnangul võib meresügavustest kogutud info ravimiarendust märgatavalt kiirendada. Bakeri sõnul annab just eluslooduse jälgimine selgema ettekujutuse sellest, mida teha tasub ja mida tuleks vältida. Samas isegi kui uurimisrühmal õnnestub ainet toota laboris, ootab neid ees pikk regulatsioonidega palistatud teekond.
Teadusmaailma jaoks pole samas merest ravimite otsimises midagi erakordset. Ookeanide elustik kujutab endast ilmatu potentsiaaliga looduslikku apteeki. Karmides oludes ellujäämiseks on mitmed sealsed asukad evolutsiooni käigus välja töötanud ühendid, mis võivad ulatada abikäe seal, kus inimsünteetika hätta jääb. Teadlaste sõnul pärinevad näiteks enam kui pooled USA More Toidu- ja Ravimiameti heakskiidu saanud ravimitest looduslikest allikatest, näiteks käsnadest, korallidest ja teistest mantelloomadest.