Sõjapropa ja tänane internet

Me loeme ka täna internetist igasugust venelaste (ja nende poolehoidjate) käe alt väljunud propagandasoppa, aga siinne teos on oma erakordselt totra keelekasutuse, absoluutsete valede, jõhkra küünilisuse ning meeletu ülbuse poolest tegelikult väga hea õpik selle kohta, kuidas Venemaa tänaseni toimetab.

Osava propa lõksu ei lähe ainult need, kes ajalugu hinnata ei oska, vaid see võib juhtuda ka täiesti normaalsete inimestega.

Kui keegi antud teose õppeeesmärkidel ostab, võib ta seda võrrelda ka eestikeelsete kirjameistrite sõnaosavusega sotsiaalmeedias, kus pidevalt kohtame kirjeldusi «Brüsseli ikke all vaevlemisest» ja muust sellisest, kus on kindlasti mängus Venemaa käsi.

Propaganda on salakaval värk

Ka siis, kui kirjutaja arvab, et mõtles kõik ise välja, ei pruugi inimene endale arugi anda, milliseid informatiivseid pärle ta alateadlikult koguda võib ning millise äraspidise ja absurdse kaleidoskoobi need hiljem peakeses moodustavad.

Osava propa lõksu ei lähe ainult need, kes ajalugu hinnata ei oska, vaid see võib juhtuda ka täiesti normaalsete inimestega. Kõikvõimalikud petukirjad kuuluvad otsapidi samasse žanrisse, kuhu raju sõjapropaganda.

Inimene ei pruugi endale arugi anda, milliseid informatiivseid pärle ta alateadlikult koguda võib ning millise kaleidoskoobi need peakeses moodustavad.

Tegelikult olen ma brošüürist «Tallame puruks valgesoome mao» siin kunagi põgusalt kirjutanud, vist siis, kui see üllitis tähistas oma 80ndat sünnipäeva, aga käime mäluvärskenduse huvides põhikohad läbi.

Soome kaotas Talvesõjas 1939 küll maad, ent säilitas iseseisvuse. Antud brošüüri tingis ilmselgelt soomlaste koostöö Saksamaaga – ega Soomel muud üle ei jäänud. Nii sündis too üllitis.

Kes selle 1941 vene keelest eesti keelde tõlkis, mina ei tea, sellest ei ole ka eestikeelses originaalbrošüüris mingit märki. Kinnitan seda, kuna 1941. aasta oma on mul nüüd koos Põlluaasa välja antuga kenasti ühes ja samas «lolli kirjanduse» riiulis.

«Sisisev Soome madu»

Uurime, siis mõnd lõiku, kuidas ja milliste epiteetidega venelased soomlasi kostitasid – umbes samasugust barokset jama kasutatakse täna ka Ukraina puhul.

«Taltsutamatu vihaga täitus iga nõukogude inimese süda, kui sai teatavaks jultunuks läinud hitlerlike nolkide jõle provokatsioon, kes julgesid oma räpase kärsa ajada meie nõukogude aeda. Ühes saksa fashismi kärnaste koertega tõstis oma pea ka kärnane lambakoer saksa õuest, sisisev valgesoome madu.»

Üsna tuttav leksika, mida Venemaal viljeletakse (võibolla mitte nii pateetilises keelekasutuses) lääneriikide (ja eriti Baltikumi ning ida-Euroopa maade kohta) ka täna.

Taltsutamatu vihaga täitus iga nõukogude inimese süda, kui sai teatavaks jultunuks läinud hitlerlike nolkide jõle provokatsioon.

Ja palun väga, edasi üsna muutumatul kursil:

«Kes ta siis oli, see alatu uss, kes on oma nõela välja ajanud töötava rahva võitmatu isamaa vastu?

See on metsik kapitalistide, mõisnike, valgekaartlaste ja nende agentide – kaitseliitlaste, lapualaste ja teiste soome rahva veristajate jõuk. Juba muistsel ajal muutsid vene rahva vaenlased Soome sõdade platsdarmiks Venemaa vastu, räpaseks urkaks, kust röövlite jõugud sooritasid elajalikke röövkäike meie maale.»

«Rahumeelne vene rahvas»

Edasi järgneb kirjeldus rahumeelsest vene rahvast, kellel ei ole suuremat soovi kui ulatada abistav vennakäsi oma lähimatele naaberrahvastele – ja isegi kaugematele. Ning kirjeldused sellest, kuidas naabrid (nende orjastajad välja arvata) näevad vene rahvas oma vendi.

Edasi järgneb kirjeldus rahumeelsest vene rahvast, kellel ei ole suuremat soovi kui ulatada abistav käsi naaberrahvastele.

Edasi kirjeldatakse juba, kuidas tulvil suurest armastusest soome rahva vastu esines suur Stalin paljastada juba 1917. aastal ajutise valitsuse imperialistlikku poliitika.

Ning resümeeritakse:

«Kes andis Soomele täieliku iseseisvuse ja enesemääramise õiguse? Bolševikud.»

Misjärel kirjeldatakse üksikasjalikult, kui halb on olnud elada tavalisel Soome inimesel oma vabariigis, mida juhib «verine timukas» Mannerheim ning kuidas Nõukogude Liit soomlastele Talvesõjas appi tõttas.

«Soome elajas»

Soomlaste rahvuskangelast Mannerheimi aga kirjeldatakse: «Elajas inimese kujul – säärane oli hirmus timukas Mannerheim, kelle nime igaveseks neavad kümned tuhanded tema poolt piinatud inimesed, tuhanded õnnetud vaeslapsed.»

Brošüür lõpeb pikkade kirjeldustega, kuidas Soome timukad ründavad pidevalt koos saksa koertega vaba Nõukogude Liitu.

Ühesõnaga, võetud on ajaloolised sündmused ja nad pea peale keeratud, pikitud kümnete väljamõeldistega ning kokku ehitatud võimas rosolje.

Neid tekste tuleb teada

Ma olen nõus, et kui sõda ei seisaks siseukse taga, poleks vaja sihukest kõntsa üldse riiulist välja tassida, kui, siis vaid mõne vahva seltskondliku õhtu ajal või kasutada ülikoolis ajaloo õpetamiseks. Aga praegu on selliste tekstide anatoomiat vaja teada.

Üks asi veel: mul on väga hea meel, et Henn Põlluaas tõlkis brošüüri ka soome keelde.

Üks asi veel: mul on väga hea meel, et Henn Põlluaas tõlkis brošüüri ka soome keelde – keerad raamatu ümber ja ongi sama lugu suomeksi. Ning varustas brošüüri rõlgete nõukogude plakatitega.

Ma usun, et ka soomlastel oleks vajalik teada, millistes grotesksetes värvides Venemaa neist teose nikerdas.

Igati kasulik ja valgustav samm.