“See on hästi tehniline, sest ühe inimesena esitada lugu on ju palju lihtsam kui see, kui mul on üle kümne tegelase. Vahepeal isegi viis tegelast räägivad korraga, toimub tohutu vaidlus. Ehk see peab olema filigraanselt täpne, kõik need rollivahetused. Et publik saaks ka aru, kes täpselt nüüd räägib,” lausus Miks.

“See lugu on iseenesest üsna karm, aga loo ülesehitus on nutikas. See hoiab vaatajat kogu aeg•
•
More kütkes, et kuhu lugu edasi liigub. Just emotsionaalne skaala on väga eriskummaline, sest see liigub andestusest, armastusest ja õrnusest kuni väga tugeva viha ja kättemaksuni välja,” ütles lavastaja Kaili Viidas.

Viidase sõnul sisaldab “Tikutoos” palju peidetud kujundeid.

“Me otsisimegi lavastusmeeskonnaga just nimelt seda, kus me näeksime nii-öelda tardsituatsioone inimese elust. Et ei läheks illustratiivseks, samas annaks mingi järgmise tasandi juurde. Kui läheks väga olmeliseks sellise lavastusega, siis see võiks mõjuda kergelt lapsikuna. Aga just kujundiilm toetab seda poeetilist keelt, mis on tekstis olemas, ja see annab näitlejale väga hea toe juurde. See on ikkagi lugu, mis ei räägi ainult leinast või negatiivsest poolest, vaid sellest, mismoodi jääda inimeseks, mismoodi tulla sellest välja. Kas see üldse on võimalik, kui me oleme piirsituatsioonides oma eraeluga,” rääkis Viidas.