Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas More on enda teravate sõnavõttude tõttu jäänud Brüsselis isolatsiooni, kirjutab Saksa leht Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ). Väljaande Brüsseli korrespondent märgib, et Kallast ei saa pidada tippdiplomaadiks, kuna tema sõnavõttudest puhkevad tihti vaidlused.
Möödunud nädalal katkestas Iisraeli välisminister Gideon Sa’ar kõik suhted Kallasega, kuna viimane olevat võrrelnud juudiriigis toimuvat Lõuna-Aafrika kunagise apartheidirežiimiga. Sa’ar teatas sotsiaalmeedias, et suhtluskeeld kehtib, kuni Kallas avalikult oma sõnad tagasi võtab.
FAZ kirjutab, et Kallas ei ole sattunud isolatsiooni mitte ainult Iisraeli, vaid ka Euroopa Liidu poolt.
Väidetavalt sai see alguse eelmise nädala lõpus Euroopa Ülemkogul. Kui Saksamaa liidukantsler Friedrich Merzi küsiti Kallase ja apartheidivõrdluse kohta, reageeris ta järsult. “Ma ei jaga seda sõnavalikut,” ütles Merz.
Ka Austria liidukantsler Christian Stocker tegi Kallase suunas märkuse. Ta väitis, et pole tsitaati kuulnud, kuid lisas: “Kui seda on öeldud, on see vastuvõetamatu.” Suhteid Iisraeliga ei tohi tema sõnul lõhkuda.
Pole selge, mida Kallas täpselt ütles. Väidetavalt kõlasid tema sõnad mai lõpus Mehhikos toimunud konfidentsiaalsel kohtumisel Mehhiko valitsuse esindajatega. Veebiportaal Euractiv vahendas, et Kallas kirjeldas seal, kui liigutatud ta oli eelmise aasta külastusest Lõuna-Aafrika apartheidimuuseumisse. Kohtumisel osalenute sõnul seostas ta seda sellega, kuidas Iisrael kohtleb palestiinlasi Läänekaldal ja Gaza sektoris.
Ajakirjanikele vastas Kallas, et ei kommenteeri suletud uste taga öeldut – sellest puhkes aga omakorda poleemika, kuna Iisrael luges sealt välja, et Kallas ei eita talle omistatud väidete lausumist ja võtab sellega need sõnad omaks.
Euroopa Liit mõistab hukka Iisraeli asunduspoliitika Läänekaldal ja nõuab, et riik täidaks rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Nii on kirjas ka Euroopa Ülemkogu värsketes järeldustes.
Kuigi mõned EL-i riigid jagavad apartheidi-süüdistusi Iisraeli suunal, ei ole liit seda seisukohta ametlikult omaks võtnud. See on tundlik teema ka seetõttu, et Lõuna-Aafrika valitsus on kaevanud Iisraeli Rahvusvahelisse Kohtusse genotsiidisüüdistusega, viidates palestiinlaste süsteemsele rõhumisele apartheidi-mustri järgi. Hagi suhtes puudub EL-il ühtne seisukoht.
Kallas on nii liikmesriikide välisesindaja kui ka Euroopa Komisjoni asepresident. Seetõttu võinuks eeldada, et vähemalt komisjon asub teda toetama. Tegelikult juhtus sel nädalal vastupidine, märkis leht.
Ühe FAZ’iga rääkinud diplomaadi sõnul jätab see kõik mulje, justkui sooviks komisjon saata signaali, et saab välispoliitikas ka Kallaseta hakkama.
Lisaks Brüsselile, ei taha Kallasega suhelda ükski pool, ei USA More, Venemaa ega isegi Hiina, keda ta samuti on jõudnud solvata. Kokku mõjub sõjaprintsessiks hüütav ebadiplomaatiline ja vähekompetentne Kaja Kallas More Euroopa Liidu pollitikale häirivalt.
Kallase sõnavõtud on tekitanud palju piinlikkust ka Eestis, kui end üliempaatiliseks pidav Reformierakonna tollane liider oli peaminister.
Allikas: ERR