Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 25. juunil kell 15.05:
– Lavrov ja Peskov eitasid väiteid, et Trump julgustas Ukrainat Venemaad julgemalt ründama;
– Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta;
– Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Krasnodari krais;
– Reuters: Moskva rafineerimistehas ei taasta sel aastal ilmselt oma tegevust;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit.
Lavrov ja Peskov eitasid väiteid, et Trump julgustas Ukrainat Venemaad julgemalt ründama
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkasid tagasi Kyiv Independenti kajastuse, mille kohaselt usub Ukraina, et on taganud Valge Maja toetuse Venemaa sundimiseks sisulistele läbirääkimistele.
Avaldus järgnes Kyiv Independenti 23. juuni teatele, et USA More president Donald Trump julgustas eraviisiliselt Ukraina president Volodõmõr Zelenskit tegutsema Venemaa suhtes “julgemalt”, et suurendada survet Venemaa president Vladimir Putinile.
Venemaa ajakirjanikud tõstatasid Lavrovi ja Peskoviga suheldes teema, mis tugines kõrge Ukraina ametniku ja teiste aruteludega kursis olevate allikate infole. Allikatele tagati tundlike teemade arutamiseks anonüümsus.
“Kyiv Independent teatas, et pärast kohtumist Zelenskiga andis president Trump rohelise tule sanktsioonide karmistamiseks Venemaa vastu ja muude survemeetmete tugevdamiseks,” ütles Lavrov 24. juunil. “Peamiselt anonüümse allika kaudu. Ma ei usu, et see peegeldab tegelikkust. Pigem on see soovunelm.”
Kyiv Independent rõhutas, et nende kajastus ei väitnud, et Trump kiitis heaks uued sanktsioonid Venemaa vastu.
Ühe aruteludega otseselt kursis oleva isiku sõnul usub Trump, et Putin “teeb ilma surveta mida iganes”, kuid raportis ei kirjeldatud mingeid konkreetseid sanktsioonimeetmeid, märkis väljaanne pärast Lavrovi sõnavõttu.
Peskov kritiseeris väljaannet otsesemalt, kui temalt küsiti, kas Trump on lubanud Ukrainal viia läbi süvalööke Venemaa territooriumil. “Ukraina meediat ei saa usaldada,” ütles Peskov 25. juunil toimunud igapäevasel briifingul.
Kyiv Independent rõhutas pärast Peskovi sõnavõttu, et ei kirjutanud, et Trump oleks Ukraina rünnakud selgesõnaliselt heaks kiitnud.
Kuigi USA More ametnikud on hoidunud avalikult kinnitamast, kas Trump toetab selliseid operatsioone, on nad märkinud, et president peab jõudu diplomaatia üheks koostisosaks, lisas väljaanne. “President Trump usub rahusse jõu kaudu,” ütles üks USA More ametnik Kyiv Independentile.
Väljaanne rõhutab, et ametnike reaktsioon näitab Moskvas kasvavat tundlikkust teadete suhtes, mis viitavad, et Washington võib pärast kuudepikkust diplomaatilist paigalseisu võtta Venemaa suhtes karmima hoiaku.
Samuti on Ukraina muutunud üha altimaks ja võimekamaks viia sõda Venemaa territooriumile.
Viimastel nädalatel on Ukraina kaugmaadroonide rünnakud korduvalt tabanud Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.
Financial Timesi eraldi kajastus, mis tsiteeris Trumpi ja Zelenski aruteludega kursis olevaid nimetuid allikaid, märkis, et USA More president oli Ukraina hiljutisest kaugmaarünnakute kampaaniast “tohutus vaimustuses”.
Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Krasnodari krais
Ukraina relvajõud süütasid ööl vastu neljapäeva korraldatud õhurünnakuga suure kütuselao Venemaal Krasnodari krais.
Tabamuse sai Poltavskaja kütusehoidla. Krasnodari oblasti Poltavskaja rajoon asub otse Krimmi poolsaare vastas, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal.
Naftabaasi tabamine langes kokku ulatusliku Ukraina droonirünnakuga Musta mere piirkonnas, mille käigus teatati ka elektrikatkestustest okupeeritud Krimmis.
Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta
Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina droonid ründasid ööl vastu neljapäeva okupeeritud Krimmis asuvat energiataristut. Ka sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis viitavad, et Krimmi energiataristu sattus taas rünnaku alla.
Crimea, drones are flying from all directions. Sevastopol/Simferopol is in hell, energy infrastructure is under attack. pic.twitter.com/V9dyejkMAu
— MAKS 26 (@Maks_NAFO_FELLA) June 25, 2026
Plahvatusi oli kuulda Simferopolis ning Sevastopoli lähedal asuva Balaklava elektrijaama piirkonnas, Vene allikate teatel esines elektrikatkestusi. Kahjude ulatus pole veel teada, Ukraina pole rünnakut ametlikult kommenteerinud.
Viimastel nädalatel on Ukraina suurendanud rünnakuid Krimmis, keskendudes sõjalisele taristule ja energiataristule. Ukraina eesmärk on anda löök Venemaa tarneahelatele ja isoleerida poolsaar Venemaa mandriosast.
Ukraina rünnakud on tekitanud Krimmis tõsise kütusepuuduse. Alates 21. juunist on okupeeritud Krimmis peatatud autokütuse müük tsiviilisikutele. Viimased droonirünnakud toimusid ajal, mil okupatsioonivõimude sõnul on massilised elektrikatkestused jätnud ligikaudu poole poolsaarest vooluta.
Reuters: Moskva rafineerimistehas ei taasta sel aastal ilmselt oma tegevust
Venemaa pealinna Moskva suurim naftarafineerimistehas ei taasta tõenäoliselt sel aastal tootmist pärast seda, kui sai hiljutistes Ukraina droonirünnakutes ulatuslikke kahjustusi, teatas kolmapäeval uudisteagentuur Reuters.
Kahe asjaga kursis oleva Reutersi allika sõnul kestavad tehase remonditööd eeldatavasti vähemalt kuus kuud, mis võib rajatise hoida rivist väljas kuni 2026. aasta lõpuni.
“Remondiks kulub vähemalt pool aastat,” ütles üks tööstusallikas uudisteagentuurile.
Moskva naftarafineerimistehast opereerib Venemaa üks suurimaid naftafirmasid Gazprom Neft. Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt töötles tehas 2024. aastal 11,6 miljonit tonni toornaftat. Samuti tootis see 2,9 miljonit tonni bensiini ja 3,2 miljonit tonni diislikütust, mis teeb sellest ühe Venemaa olulisima rafineerimisrajatise.
Eeldatakse, et seisak avaldab lisasurvet Venemaa kütuseturule, kus on juba esinenud puudujääke, hinnatõusu ja tarnehäireid.
Alates 2026. aasta algusest on Ukraina tõhustanud kaugmaadroonide rünnakuid Venemaa energiavaradele, mille hulgas on toimunud mitmeid rünnakuid Moskva ja selle ümbruse rajatistele. Kampaania on keskendunud naftarafineerimistehastele ja kütusehoidlatele, mis on Venemaa sõjategevuse käigushoidmiseks kriitilise tähtsusega.
Ukraina rünnakute mõju rafineerimistehastele on olnud tunda üle kogu riigi. Üle kümne Venemaa piirkonna on kehtestanud piirangud kütusemüügile. Kreml on kehtestanud ajutised ekspordikeelud bensiinile ja lennukikütusele.
Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak ütles 23. juunil, et Moskva kaalub täiendavat ajutist diislikütuse ekspordikeeldu, et stabiliseerida siseriiklikke varusid.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 397 060 (+1270);
– tankid 12 057 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 24 818 (+2);
– suurtükisüsteemid 44 731 (+67);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1893 (+4);
– õhutõrjesüsteemid 1443 (+3);
– lennukid 436 (+0);
– kopterid 353 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1728 (+2);
– operatiivtaktikalised droonid 371 882 (+1994);
– tiibraketid 4787 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 111 707 (+450);
– eritehnika 4339 (+6);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.