“Küsimus on, et mida me otsime. Kas me otsime head riigiõiguse tundjat? Siis võiks ju olla president Ülle Madise või minuga ühel päeval sündinud Jüri Raidla. Kui me otsime välispoliitika kõrget esindajat, siis peaks pöörduma Jüri Luige või Jonatan Vseviovi poole,” ütles Kivirähk.

Kivirähk lisab, et ühiskonna teemasid võiks aga presidendina arendada Mati Heidmets. Headest kandidaatidest puudust pole, kuid kõik ei pruugi kõigile sobida.

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo ütles, et praegu teeb üksmeele leidmise keeruliseks ka juba alanud riigikogu valimiskampaania.

“Riigikogu valimiste üldine teki sikutamine ja omavahel ära panemine mõjutab moel või teisel presidendivalimiste protsessi ja käiku. Tore oleks, kui ta seda ei teeks. Lahus need asjad paraku praktilises elus ei ole,” sõnas Jüristo.

Presidendi valimiseks on riigikogus vaja 68 häält. Kui ühise kandidaadi leiavad koalitsioon ja sotsid, jääb ikka hääli puudu. Jüristo sõnul on keeruline hinnata 15 fraktsioonitu saadiku ehk aknaaluse 15 eelistusi.

“See on üks hästi suur lahtine osa, et kuhu poole siis kõik need hääled, mis seal akna all praegu on, täpselt lähevad, sest karta on, et see muutub oluliseks,” lausus Jüristo.

Analüütikute hinnangul jääb president riigikogus pigem valimata. Valimiskogu tulemust on keeruline ennustada. Tõsine vastasseis oli näiteks 2006. aastal, kui kandidaadid olid Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves.

“Kus olid liberaalne ja konservatiivne leer vastamisi ja valimiskogusse minnes keegi ei teadnud mis sealt välja tuleb. Valiti siis Toomas Hendrik Ilves,” meenutas Juhan Kivirähk.

Alar Karis ütles teisipäeval, et ta ei kandideeri. Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson peab võimalikuks, et kui president jääb riigikogus valimata, võivad poliitikud teha Karisele siiski ettepaneku kandideerida.

“Kui asi läheb valimiskogusse, siis tõenäoliselt läheb juba olukord veidike tulisemaks ja
siis hakatakse võib-olla läbi rääkima. Kuid praegu on veel kaks kuud aega,” ütles Johanson.

Johansoni sõnul ei suuda tõenäoliselt ükski kandidaat kahe kuuga saavutada seda toetust, mis on Alar Karisel.

“Kui juhtub nüüd see, et valitakse väga ebapopulaarne kandidaat, siis kindlasti need erakonnad, kes teda läbi suruvad, kaotavad ka reitingus. See ongi selles mõttes erakondadele kindlasti väga suur katsumus,” lausus Johanson.

Presidendivalimiste esimene voor on 2. septembril.