Parvel Pruunsild teatas kolmapäeva hommikul ajakirjandusele saadetud avalduses, et teisipäeval otsisid kaitsepolitseinikud läbi tema kodu ning talle esitati kahtlustus kuriteos.
Alustatud kriminaalmenetlus on seotud Eesti Rahva Muuseumi endise näitusemaja müügiga korporatsioon Sakalale, mille liige Pruunsild on. Sakala ostis hiljuti Riigi Kinnisvara AS-ilt 1,2 miljoni euro eest Tartus Kuperjanovi 9 asuva, aastaid tühjana seisnud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone.
Kahtlustuse sisu
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas 2017. aastal ERM-i endise näitusemaja avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, tühistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale õiguse osta kinnistu esmajärjekorras. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.
Riigiprokuratuuri teatel oli kinnistust samal ajal huvitatud Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise võitnud MTÜ Korp! Sakala.
“Alates 2022. aasta augustist ehk pärast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettevõtja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettevõtja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest,” seisab prokuratuuri teates.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kuigi Tartu linn tegi kinnistu kasutamiseks plaane, hakkas linnavarade ja rahanduse eest vastutav abilinnapea erinevatel koosolekutel väljendama seisukohta, et linn peaks ostueesõigusest loobuma.
“Kogutud tõendite põhjal kahtlustame, et abilinnapeaga majanduslikult seotud ettevõtja väljendas abilinnapeale korduvalt oma huvi kinnistu vastu ja survestas abilinnapead otsustusprotsessi suunama. Abilinnapea seega teadis, et temaga majanduslikult seotud ettevõtjal on huvi, et linn kinnistu omandamisest loobuks, mistõttu oleks ta pidanud ennast otsustusprotsessist taandama, aga kahtlustuse kohaselt ta seda ei teinud,” ütles Raudsepp ja lisas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida edasise uurimise käigus täiendavalt kontrollitakse.
Tänavu kevadel, pärast seda, kui Tartu linn oli oma ostueesõigusest loobunud, korraldas RKAS kinnistule avaliku enampakkumise, mille võitis korp! Sakala.
Pruunsild ütles oma avalduses, et tema teada otsustas Tartu linn ostueesõigust mitte kasutada seetõttu, et neil puudus eelarves tehinguks vajalik raha ja ka täiendavad vahendid, et seda kinnistut linna huvides arendada.
Ühtlasi väidab kapo Pruunsilla sõnul, et Humal ja tema pereliikmed on võtnud laenu 50 protsendi ulatuses Pruunsillale kuuluvast pangast (Bigbank).
“Ma ei tea selle laenu detaile, aga olen veendunud, et Priit Humal on selle laenu saanud turutingimustel ja maksab intresse,” märkis Pruunsild.
“Sellest järeldab kapo täiesti meelevaldselt, et mina olen isik, “kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab” ja et Priit Humal nendest seostest määrituna suunas Tartu linnavalitsuse protsesse korruptiivsel viisil. Ja mina temaga Kuperjanovi 9 hoone teemal vesteldes aitasin korruptsioonile kaasa “eriti suures ulatuses.”
Kriminaalmenetlust viib läbi kaitsepolitseiamet Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
Kaitsepolitseiameti Lõuna osakonna direktor Jaanus Kann ütles, et toimingupiirangute eesmärk on tagada, et otsustusi langetavad ametiisikud täidaksid oma ülesandeid ausalt ja erapooletult.
“Toimingupiirangute eesmärk on kaitsta otsuste läbipaistvust ja usaldusväärsust. Seejuures pole küsimus selles, kas ametnik või asutus saab ise otsusest kasu,” selgitas Kann. “Kui avalikke ülesandeid täites on ametnikule teada tema otsustust mõjutada võiv enda või temaga seotud inimese erahuvi, peab ametiisik end otsustusprotsessist taandama. Nii saab ametnik tagada, et otsus nii on kui ka näib aus ja erapooletu.”
Pruunsild kuulub Isamaasse 1999. aastast. Ta on olnud üks Isamaa suuremaid rahalisi toetajaid. Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni (ERJK) 2016. aastasse tagasi mineva andmete põhjal on ta viimase seitsme aastaga toetanud Isamaad kokku 1,078 miljoni euroga.
Priit Humal kuulub Isamaasse 2002. aastast.