Hirm oskuste kadumise ees on spetsialistide seas laialt levinud. Värskest Ameerika Ühendriikides avaldatud tervishoiutöötajate küsitlusest selgus, et näiteks 70 protsenti õdedest tunneb muret iseseisva otsustusvõime vähenemise pärast. Sama muret jagab 77 protsenti arstidest, kes kardavad, et võivad igapäevatöös masinatest liialt sõltuvaks muutuda.
Tehisaru levik muudab need hirmud teadlaste hinnangul põhjendatuks. Viimastel aastatel on loodud näiteks sadu uusi rakendusi, mis panevad arstide eest esmaseid diagnoose või kirjutavad koodi.
Meditsiini ohumärgid
Esimesed ohumärgid on kõige selgemad meditsiinis. Poola gastroenteroloogidega tehtud uuringus jälgisid teadlased, mis juhtub kogenud arstidega, kui neilt võetakse ära harjumuspärane tehnoloogiline tugi. Uuringus osalesid spetsialistid, kellel oli seljataga vähemalt 2000 sooleuuringut.
Uurijad andsid arstidele juurdepääsu spetsiaalsele tehisarusüsteemile. Tarkvara analüüsib reaalajas sooleuuringu pilte ning aitab tuvastada vähieelseid soolemuutusi ehk adenoome. Katse eripära seisnes selles, et nutikas abimees oli arstidele kättesaadav ainult kindlatel päevadel.
Tulemused osutasid tehisaru kasutamise võimalikule varjuküljele. Enne süsteemi kasutuselevõttu tuvastasid spetsialistid vähemalt ühe adenoomi ligi kolmandikul protseduuridest. Kui arstid olid tehnoloogiaga juba harjunud, langes nende tulemus abivahendita päevadel umbes 22 protsendini.
California Ülikooli arsti Robert Wachteri hinnangul on uuringu leiud kõnekad. Tema sõnul osutavad need selgelt, et isegi ülikvalifitseeritud spetsialistide töövõime võib tehisarule toetudes tasapisi halveneda. Uuringu autorite hinnangul võib pidev kokkupuude mugavate tehnoloogiliste abivahenditega muuta arstid vähem motiveerituks ja tähelepanelikuks.
Uuringu kaasautor ja Oslo ülikooli teadlane Yuichi Mori nentis, et oletuse lõplikuks teaduslikuks kinnitamiseks on tarvis laiapõhjalisi lisauuringuid. Tema sõnul peaksid uute süsteemide kasutajad võimalikke ohte siiski juba praegu teadvustama.
Sama muster kordub tarkvaraarenduses
Lisaks meditsiinile joonistub sarnane muster välja infotehnoloogias. San Franciscos asuva tehisintellektiettevõtte Anthropic teadlased korraldasid 52 tarkvaraarendajaga juhuslikustatud kontrollkatse. Eksperimendis osalejatel paluti lahendada lihtne programmeerimisülesanne.
Kõik katses osalenud arendajad võisid otsida vajalikku teavet veebist ja lugeda ülesande lahendamise juhiseid. Poolel rühmal lubati lisaks kasutada tehisarul põhinevat virtuaalset abilist. Pärast ülesande lõpetamist pidid kõik spetsialistid täitma testi, millega kontrolliti protsessi käigus tegelikult omandatud teadmisi.
Testitulemused tõid esile selge erinevuse iseseisvalt ja abilise toel töötanud inimeste vahel. Tehisaru kasutanud rühma keskmine tulemus jäi 50 protsendi juurde, samas kui kontrollrühm sai keskmiselt 67 protsenti maksimumist. Nutiabilisele toetunud arendajad jäid peaasjalikult hätta küsimustega, mis nõudsid neilt koodivigade tuvastamist. Teadlaste sõnul osutab tulemus, et arendajad ei mõistnud enda kirjutatud koodi aluspõhimõtteid piisavalt hästi.
Uurijate hinnangul puudutavad leiud eriti teravalt noori spetsialiste ja tudengeid. Tekkinud on ebatavaline lõhe töösoorituse ja õppimise vahel: tehisaru toel võib tulemus näida küll hea, ent inimene ise ei pruugi selle käigus uusi teadmisi omandada, sest vajalikud oskused tulevad masinalt.
Tehnoloogia võib muuta oskused tarbetuks
Tehnoloogia areng on ka varem muutnud mõned inimeste oskused tarbetuks. Queenslandi ülikooli informaatik Tapani Rinta-Kahila tõi näiteks GPS-seadmed, mis on aastatega halvanud inimeste loomuliku orienteerumisvõime. Generatiivse tehisintellekti puhul on uus, et tehnoloogia ei asenda enam üksnes praktilisi töövõtteid, vaid võtab üha rohkem üle oskusi, mis eeldavad abstraktset mõtlemist ja keeruliste andmete tõlgendamist.
Rinta-Kahila 2018. aastal avaldatud teadustööst selgus, et rutiinse töö usaldamine automatiseeritud süsteemile võib jätta pika jälje. Ta uuris raamatupidajaid, kes olid kasutanud üle kümne aasta tavalist automatiseeritud süsteemi. Kui programm kasutuselt eemaldati, selgus, et finantsspetsialistid ei osanud enam mitut lihtsamat tööülesannet iseseisvalt täita.
Kui masin võtab üle ka algajatele mõeldud ülesanded, kaob teadlaste hinnangul osa praktikast, mille kaudu uued spetsialistid oma oskusi omandavad. Nii võib kasvada üles põlvkond programmeerijaid, kes ei mõista enam piisavalt hästi oma töö alustõdesid. Sama risk puudutab ka näiteks õigusteadust ja raamatupidamist.
Teadlaste sõnul aitab oskuste taandarengut ennetada see, kui inimesed saavad paremini aru, mida nad tehisaru kasutades masinale loovutavad. Rinta-Kahila peab oluliseks, et inimesed mõistaksid algoritmide tööpõhimõtteid ega usaldaks pimesi masinate pakutud lahendusi. Tema hinnangul tuleb õppida tehisaru kasutama nii, et selle kõrval säiliks inimese enda kriitiline mõtlemine.