
22. juunil 1812. aastal kuulutas Napoleon More sõja Venemaale. Samal päeval 129 aastat hiljem tegi sama vea Adolf Hitler More ja ründas Nõukogude Liitu. Mõlemad kampaaniad lõppesid karmi lüüasaamisega.
Mõlemale mehele sai saatuslikuks Venemaa ja selle sõjajõudude alahindamine. Napoleoni Grande Armee plaanitud kiire võidukäik Moskva peale, mis algas sõja kuulutamisest kaks päeva hiljem 24. juunil, lõppes külmas Venemaa talves. Sellele eelnevalt olid venelased kasutanud ründava vaenuväe vastu põletatud maa taktikat, mistõttu jäid prantslased endale võidetud maadel suuresti näljahätta.
Kuigi prantslased võitsid raske lahingu Borodino all, ei saavutanud Napoleon More seal soovitud kuulsusrikast võitu, mistõttu otsustati oluliselt vähenenud vägedega siiski ka Moskvat rünnata. Prantslased, kes olid oodanud venelastelt võitluseta alistumist, leidsid linna evakueerituna ning kui kõik väed olid linna jõudnud, panid venelased veel iseenda linna põlema, et sellega sissetungijatele vastu hakata.
Venemaa kampaaniast sai Napoleoni sõdades pöördepunkt. Enne seda oli väike diktaator olnud pea kõikjal võitmatu, kuid lisaks tema aule suutsid venelased tõsiselt kahjustada ka Prantsuse armeed. Peagi liitusid prantslaste vastu teisedki Euroopa väed.
Hitler More omakorda nägi Molotovi-Ribbentropi paktiga tõmmatud piiri ületamises võimalust teostada oma ulatuslikke maismaaimpeeriumi loomise unistusi. Hitler More eeldas, et suudab bolševistliku riigi kolme kuuga põlvili suruda, mistõttu ei olnud tema sõdurid isegi Venemaa külmaks talveks varustatud. Järgnenud katastroof oli kõige laastavam kogu inimkonna ajaloos ning kahe totalitaarse riigi vahele jäänud piirkonnas suri nii sõjategevuse kui repressioonide tagajärjel kokku rohkem inimesi kui kunagi varem üheski sõjas või massimõrvas.
Ajaloolane Timothy Snyder on oma teoses «Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel» nimetanud seda otsust Hitleri karjääri suurimaks veaks.
22. juuni sündmused Eestis:
1813 – Tartus avab uksed Peterburi Piibliseltsi haruselts, mis on esimene omataoline Eestis.
1842 – Tallinnas asutati baltisakslaste teaduslik selts Eestimaa Kirjanduse Ühing.
1931 – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 kilomeetrit), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sealhulgas 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs.
1940 – president Konstantin Päts More vabastas kindral Johan Laidoneri sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt.
1947 – sündis Leelo Tungal.
1959 – sündis trummar Jaan Ahelik.
1964 – Eesti Raadios oli eetris esimene „Muusikaline tund“.
1993 – Tallinna Paintballi klubi tutvustas esimest korda Eestis maailmas levinud sõjamängu ehk paintballi.
1994 – Tartus avati riigikohtu uus hoone.
2002 – Rolling Estoniansi meeskond eesotsas Raido Rüütli ja Tiit Pruuliga alustas kolme Mercedes-Benz maasturiga ümbermaailmareisi (koju jõuti 4.02.04).
2003 – taasavati Vabadussõja mälestussammas Tartus Vabaduse puiestikus.
2007 – Tallinnas avati 370 meetri pikkune Smuuli tee viadukt, mis kulgeb Smuuli teel Peterburi maanteest kuni Suur-Sõjamäeni, ja mis läks maksma 87,7 miljonit krooni.
2013 – Tartus sündis Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste koostööna transgeenne kloonvasikas, kellele pandi nimeks Juuni. Tegemist oli teise inimese kasvuhormooni geeniga vasikaga maailmas. Inimese kasvuhormooni geeniga vasikas Juuni suri 5.10.13.
Ja maailmas:
1767 – sündis saksa filosoof ja riigimees Wilhelm von Humboldt.
1822 – sündis austria teadlane, geneetika isaks peetav Gregor Mendel.
1898 – sündis saksa kirjanik Erich Maria Remarque.
1933 – Hitleri võimu kindlustamisega keelustati Saksamaal Sotsiaaldemokraatlik Partei.
1964 – sündis menukirjanik Dan Brown.
22. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
22. juuni on Gregoriuse kalendri 173. (liigaastal 174.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. juuni (1901–2099).
Sündmused
- 1813 – Tartus avati Peterburi Piibliseltsi haruselts, mis oli esimene omataoline Eestis.[1]
- 1842 – Tallinnas asutati baltisakslaste teaduslik selts Eestimaa Kirjanduse Ühing.[2]
- 1931 – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs.[3]
- 1940 – president Konstantin Päts vabastas kindral Johan Laidoneri sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt.[4]
- 1994 – Tartus avati Riigikohtu uus hoone.
- 2003 – taasavati Tartu Vabadussõja mälestussammas.
Maailmas
- 1633 – Rooma inkvisitsioonikohus karistas Galileo Galileid tema raamatu "Dialoogid" eest eluaegse vangistusega, mis muudeti koduarestiks.
- 1812 – Napoleon I kuulutas sõja Venemaa keisririigile, algas Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale.
- 1933 – Saksamaal keelustati Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei.[5]
- 1941 – Saksa Kolmanda Riigi regulaarväed alustasid Barbarossa plaani kohaselt sõjategevust Nõukogude Liidu vastu Idarindel.[6]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 22. juunil
- 1767 – Wilhelm von Humboldt, saksa filosoof ja riigimees
- 1837 – Paul Morphy, ameerika maletaja
- 1856 – Henry Rider Haggard, inglise kirjanik
- 1861 – Maximilian von Spee, Saksa sõjaväelane
- 1890 – Aleksander Warma, Eesti õigusteadlane ja poliitik
- 1897 – Norbert Elias, juudi päritolu saksa sotsioloog
- 1898 – Erich Maria Remarque, saksa kirjanik
- 1913 – Sándor Weöres, ungari luuletaja ja tõlkija
- 1932 – Mark Sinisoo, Eesti diplomaat
- 1933 – Anton Mutt, eesti filmioperaator
- 1940 – Tarvo Villomann, Eesti spordiajakirjanik
- 1944 – Klaus Maria Brandauer, Austria näitleja
- 1947 – Ahti Nurmis, eesti laulja
- 1947 – Leelo Tungal, eesti kirjanik
- 1947 – Natalja Varlei, vene näitleja
- 1949 – Meryl Streep, ameerika näitleja
- 1953 – Cyndi Lauper, ameerika laulja
- 1954 – Ann Alari, eesti tõlkija ja ajakirjanik
- 1955 – Olevi Kull, eesti ökoloog
- 1958 – Ott Sandrak, eesti ajaloolane
- 1959 – Jaak Ahelik, eesti trummar
- 1963 – Uku Joller, eesti laulja
- 1964 – Dan Brown, ameerika põnevuskirjanik
- 1970 – Kadri Hinrikus, eesti ajakirjanik ja lastekirjanik
- 1970 – Erki Aule, eesti lavastaja
- 1975 – Urmas Reinsalu, eesti poliitik
- 1980 – Risto Joost, eesti dirigent ja laulja
- 1992 – Erika Kirpu, eesti vehkleja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 22. juunil
- 1727 – George I, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas
- 1940 – Wladimir Köppen, klimatoloog
- 1969 – Judy Garland, USA More laulja ja filminäitleja
- 1987 – Fred Astaire (Frederick Austerlitz), USA More tantsija ja näitleja
- 1978 – Jens Otto Krag, Taani poliitik
- 2019 – Tõnis Vint, eesti graafik
- 2022 – Jüri Tarmak, eesti kõrgushüppaja
Pühad
- ...
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 118
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 127
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2013. Vaadatud 21. juuni 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Alan Bullock. Hitler More : uurimus türanniast. Tallinn, 2005, lk. 129
- ↑ https://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10005164
