Soome kaitsepolitsei (supo) tunneb muret, et omavalitsused võivad pidada andmekeskustest saadavat tulu olulisemaks kui nendega kaasnevaid julgeolekuaspekte.
“Osa neist projektidest on põhjalikult läbi mõeldud, kuid mõnel juhul pole tingimata kõiki riske teadvustatud, eriti just riikliku julgeoleku vaatevinklist,” hoiatas supo luureanalüütik Veli-Pekka Kivimäki.
Kivimäki keeldus konkreetseid projekte kommenteerimast, kuid ta ärgitas omavalitsusi enne väliskapitalil põhinevate andmekeskuste lubamist supoga ühendust võtma.
Soome seadusandluse lünkade tõttu jõuab teave projektide kohta ametivõimudeni sageli liiga hilja, ütles Kivimäki ringhäälingule Yle.
Kui välismaine operaator ostab Soomes ettevõtte, teavitatakse sellest töö- ja majandusministeeriumi. Maatüki ostmisel peab tehingu julgeolekuriske hindama aga kaitseministeerium.
Kui aga välisettevõte lihtsalt rendib maatüki ja ehitab sinna uue andmekeskuse, võib see julgeolekuasutuste vaateväljast täielikult välja jääda.
“Praegu puuduvad meil seadused, mis nõuaksid sellistest andmekeskuste projektidest teavitamist,” nendib Kivimäki.
Sama pimeala puudutab ka olukordi, kus välismaine ettevõte rendib lihtsalt ruumi juba valmis andmekeskuses.
Kuna seadus ei kohusta riiki projektidest teavitama, jääb julgeolekuriskide hindamine sageli üksikute omavalitsuste õlule.
Kivimäki märkis, et valitsus on probleemist teadlik. Sel kuul avaldas valitsus välisinvesteeringute taustakontrolli ja lubamise seaduseelnõu. Kui parlament selle heaks kiidab, jõustub seadus tõenäoliselt umbes aasta pärast.
Kas välismaised andmekeskused kätkevad endas ohtu?
Kivimäki sõnul on andmekeskuste investeeringud Soomele olemuslikult kasulikud, kuid autoritaarsete riikidega, nagu Venemaa ja Hiina, seotud omanike puhul on vaja põhjalikku kontrolli.
Kivimäki hinnangul kätkeb andmekeskuse ebaselge omanikering endas erilist julgeolekuohtu. Kui tuvastatakse näiteks Venemaa või Hiina seotus, tekib küsimus, kuhu salvestatud andmed lõpuks jõuda võivad.
“Näiteks on Hiinal seadused, mis võimaldavad sundida ettevõtteid koostööle,” märkis ta. “Seega, kui taustal tegutseb selline riiklik osaleja, on oht, et andmed hakkavad liikuma sinna, kuhu me ei soovi.”
Teise supo tuvastatud olulise riski kohaselt võivad autoritaarsed riigid üritada kasutada Soomet tehnoloogiaekspordi piirangutest ja sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Näiteks on mahukate tehisintellektiprotsesside jaoks vajalike täiustatud kiipide eksport Hiinasse praegu keelatud.
“Teisalt ei saa ka Venemaa neid sanktsioonide tõttu hankida. Sellisel juhul on võimalik, et sanktsioonidest püütakse mööda hiilida, investeerides arvutusvõimsusesse sellistes riikides nagu Soome ja kasutades seda sealtkaudu,” lausus Kivimäki.
Samas “ei taha mõned andmekeskused isegi teada, kes nende kliendid on. See loob aga sisulised eeldused kuritegevuseks või riiklikuks luuretegevuseks,” märkis Kivimäki.
Ka siin on seadusandluses lünk.
Euroopa Liidu küberturvalisuse direktiiv NIS2 ja Soome küberturvalisuse seadus kohustavad andmekeskusi oma kliente tuvastama. Seadus kehtib aga ainult suurettevõtetele. Väiksemad ettevõtted peavad seda tegema vaid siis, kui nende teenused on tunnistatud elutähtsateks. See jätab ruumi tõlgendusteks, viitas Kivimäki.
Töö- ja majandusministeerium loodab ka selle lünga sulgeda uue investeerimislubade seadusega, mis peaks jõustuma järgmisel kevadel.
Uue seaduse järgi on eelnev luba kohustuslik kõigile üle 100-megavatistele andmekeskustele. Väiksemate puhul on luba nõutav elutähtsate teenuste pakkumisel ning olenemata suurusest ka siis, kui keskuse tegevus on seotud tehisintellekti või kvanttehnoloogiaga.