/nginx/o/2012/06/18/1173230t1h6ac6.jpg)
1815 – Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel toimus Waterloo lahing. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks.
Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, umbes kahe kilomeetri kaugusel Waterloo linnast ja 15 km kaugusel Brüsselist.
Napoloeni vastasleeri ehk Seitsmendasse Koalitsiooni kuulusid Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa, Holland, Rootsi, Austria, Hispaania More, Portugal, Sardiinia ja veel mitu Saksamaa riiki.
Napoleon More oli sõjameestega suures vähemuses, kuid kuna ta oli vähemuses võitnud ka varem, siis arvas ta, et võit tuleb koju ka sellel korral. Liitlased aimasid tema strateegilise käigu aga ära (keskpositsiooni hõivamine) ning see talle saatuslikuks saigi.
18. juuni Eestis:
1853 – Eestimaa kubermangus puhkes kooleraepideemia.
1926 – Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati osaliselt 1. detsembril kehtestatud kaitseseisukord.
1934 – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935.
1955 – San Francisco eestlaste protestidemonstratsioon koos lätlaste ja leedulastega ÜRO 10. aastapäevale saabunud Vjatšeslav Molotovi vastu.
1967 – Jaan Talts püstitas Sofias kaks maailmarekordit (poolraskekaalu tõukamises 193 kg ja kolmevõistluses 497,5 kg).
1991 – Viiele Soome ja ühele Eesti kodanikule kuulunud AS Martika avas Tallinna Linnahalli endises Merekohvikus esimese erakasiino.
1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadusega said väliseestlased valimisõiguse.
1992 – Ülemnõukogu võttis vastu seaduse presidendi ja riigikogu liikmete ametipalga ja muude sotsiaalsete garantiide kohta, milles sätestati, et president hakkas saama seitsme-, riigikogu esimees kuue- ja riigikogu liige neljakordset keskmist palka.
1994 – Tartus avati Jakob Hurda mälestussammas ja algas juubelilaulupidu.
2001 – Euroopa Komisjon nõustus komisjoni presidendi Romano Prodi Eesti-visiidi ajal käivitama Eestis SAPARDi abiprogrammi, mis aitas Eestil kohaneda muutustega seoses liitumisega Euroopa Liiduga.
2012 – Energeetikatoodete tootja AS ABB paigaldas Ülemiste innovatsioonikeskusesse esimese testiks mõeldud kiirlaadija (151 kiirlaadijast koosnev üleriigiline võrk avati 20.02.13).
2013 – AS Eesti Energia avas Irus esimese koostootmisjaama, mis kasutas kütusena segaolmejäätmeid, investeering ulatus 105 miljoni euroni.
Ja maailmas:
860 – Rootsi viikingid ründasid Konstantinoopolit.
1812 – Ameerika Ühendriigid More kuulutasid sõja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigile.
1937 – Algas Valeri Tškalovi lend üle põhjapooluse.
1940 – Kindral Charles de Gaulle luges Londoni raadios ette üleskutse Saksa okupatsiooni vastu võitlemiseks.
1946 – Itaalia kuulutati vabariigiks.
1953 – Egiptus kuulutati vabariigiks.
1979 – Leonid Brežnev ja Jimmy Carter kirjutasid Viinis alla SALT II lepingule.
1983 – Sally Ride käis süstik Challengeriga esimese ameerika naisena kosmoses.
1997 – Kambodža punakhmeeride liider Pol Poth alistus oma endistele seltsimeestele.
2004 – Euroopa Liidu liidrid võtsid vastu ajaloolise esimese põhiseaduse, mille pidanuks jõustumiseks ratifitseerima kõik 25 liikmesriiki.
2014 – Hispaanias vahetus kuningas: alates 22.11.75 troonil olnud Juan Carlos I loobus troonist oma poja kroonprintsi Felipe kasuks, temast sai kuningas Felipe VI.
2023 – Süvasukelaparaat Titan, mis sukeldus Atlandi ookeanis asuva Titanicu vraki suunas, purunes sissepoole suunatud plahvatuses, hukkusid kõik viis pardal olnud inimest.
18. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
18. juuni on Gregoriuse kalendri 169. (liigaastal 170.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. juuni (1901–2099).
Sündmused
- 1853 – Eestimaal puhkes kooleraepideemia.[1]
- 1926 – Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati osaliselt 1. detsembril kehtestatud kaitseseisukord.
- 1929 – Turus peetud kergejõustikuvõistlustel jooksis Eestit esindav Felix Beldsinsky 5000 meetri jooksus Eesti rekordi (15.07,4), mis püsis 1948. aastani.[2]
- 1934 – Vabariigi Valitsus nimetas Aleksander Põdra Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsuse esimeheks.
- 1934 – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935.[2]
- 1939 – lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud.[2]
- 1940 – Vabariigi Valitsus otsustas erakorralise olukorra tõttu anda välissaatkondade käsutusse neil lasuvate ülesannete täitmiseks: saadikule Londonis August Tormale 25 000 Inglise naela ja saadikule Stockholmis Heinrich Lareteile 200 000 Rootsi krooni, millisest summast üle anda saadikule Helsingis Aleksander Varmale 75 000 Rootsi krooni.[3] Otsus on teada ainult ärakirja kaudu; 18. juuni protokolli ja otsuse algeksemplari Rahvusarhiivis pole ja protokollid on hiljem ümber nummerdatud.[4]
- 1955 – San Francisco eestlaste protestidemonstratsioon koos lätlaste ja leedulastega ÜRO 10. aastapäevale saabunud Vjatšeslav Molotovi vastu.
- 1967 – Jaan Talts püstitas Sofias kaks maailmarekordit (poolraskekaalu tõukamises 193 kg ja kolmevõistluses 497,5 kg).
- 1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadusega said väliseestlased valimisõiguse.
- 1994 – Tartus avati Jakob Hurda mälestussammas ja algas suur juubelilaulupidu.
Maailmas
- 618 – Tang Gaozu keisriks saamisega algas Hiinas Tangi dünastia.
- 860 – Rootsi viikingid ründasid Konstantinoopolit.
- 1053 – Civitate lahingus võitsid normannid Richard Aversast, Humfred Hauteville'ist ja Robert Guiskardi juhtimisel ülekaalukat paavsti sõjaväge. Paavst Leo IX langes vangi ja pidi tunnustama normannide vallutusi Lõuna-Itaalias.
- 1155 – paavst Hadrianus IV kroonis Roomas Friedrich I Barbarossa Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keisriks.
- 1264 – Iirimaal kogunes esimest korda Iiri parlament.
- 1450 – Inglismaal lõid Jack Cade'i juhitud ülestõusnud Sevenoaksi lahingus kuningas Henry VI väge.
- 1452 – paavst Nicolaus V andis bullas "Dum diversas" Portugali kuningale Alfons V-le loa vallutada uskmatute maid Lääne-Aafrikas ning orjastada sealseid elanikke .
- 1812 – Ameerika Ühendriigid kuulutasid sõja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigile.
- 1815 – Waterloo lahingus purustasid Briti ja Preisi üksused Arthur Wellesley ja Gebhard Leberecht von Blücheri juhtimisel Napoleoni sõjaväe.
- 1932 – Ylivieskas toimus lahing 400 lapualase ja politseinike vahel.
- 1937 – algas Valeri Tškalovi lend üle põhjapooluse.
- 1940 – Teine maailmasõda: kindral Charles de Gaulle luges Londoni raadios ette üleskutse Saksa okupatsiooni vastu võitlemiseks.
- 1946 – Itaalia kuulutati vabariigiks.
- 1953 – Egiptus kuulutati vabariigiks.
- 1979 – Leonid Brežnev ja Jimmy Carter kirjutasid Viinis alla SALT II lepingule.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 18. juunil
- 1769 – Robert Stewart, Castlereaghi vikont, Iiri ja Briti riigitegelane
- 1812 – Ivan Gontšarov, vene kirjanik
- 1817 – Franz Anton von Schiefner, keeleteadlane, etnograaf ja rahvaluuleteadlane
- 1882 – Georgi Dimitrov, Bulgaaria poliitik
- 1884 – Édouard Daladier, Prantsusmaa poliitik
- 1884 – Leonti Ramenski, Vene botaanik ja ökoloog
- 1888 – Otto Krusten, karikaturist
- 1892 – Andrus Saareste, keelemees
- 1897 – Benedictus Springer, hollandi kabetaja
- 1901 – Jeanette MacDonald, USA More filminäitleja
- 1903 – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
- 1905 – Eduard Tubin, Eesti helilooja ja dirigent
- 1906 – Oskar Seliaru, näitleja
- 1916 – Roman Toi, Eesti helilooja ja koorijuht
- 1918 – Jerome Karle, ameerika füsiokeemik
- 1919 – Jüri Järvet, näitleja, stsenarist ja följetonist
- 1920 – Siima Škop, Eesti graafik
- 1929 – Jürgen Habermas, saksa filosoof
- 1939 – Jaak Sarapuu, kirjanik
- 1941 – Aarne Vahuri, pianist ja ansamblijuht
- 1942 – Paul McCartney, inglise rokkmuusik
- 1942 – Ülo Matjus, eesti filosoof ja literaat
- 1946 – Tõnu Virve, filmilavastaja ning teatri- ja filmikunstnik
- 1948 – Rein Hanson, ajakirjanik
- 1953 – Raimo Aas, humorist
- 1955 – Katrin Soans, kujunduskunstnik
- 1971 – Gaute Kivistik (Rohke Debelakk), humorist ja ajakirjanik
- 1972 – Anu Tali, dirigent
- 1972 – Kadri Tali, muusikaprodutsent
- 1980 – Sergei Kirdjapkin, Venemaa kergejõustiklane
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 18. juunil
- 741 – Leon III, Bütsantsi keiser (Süüria dünastiast)[5]
- 1291 – Alfonso III, Aragóni kuningas
- 1558 – Anton von Schauenburg, Kölni peapiiskop
- 1824 – Ferdinando III, Toscana suurhertsog
- 1928 – Roald Amundsen, Norra polaaruurija
- 1938 – Hans Kampus, Eesti metsateadlane
- 1975 – Albert Eskel, Eesti skulptor
- 1991 – Zdeněk Pluhař, tšehhi kirjanik
- 2018 – XXXTentacion (Jahseh Dewayne Onfroy), Ameerika Ühendriikide räppar, laulja, laulukirjutaja
- 2022 – Uffe Ellemann-Jensen, Taani poliitik
- 2024 – Anouk Aimée, prantsuse filminäitleja
Pühad
- ...
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 131.
- 1 2 3 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014).
- ↑ Tõotan ustavaks jääda... 2004, lk. 488–489.
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.941:2.
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.