Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 17. juunil kell 22.44:

– CBS: Venemaal võib tekkida puudus S-300 õhutõrjerakettidest;

– Fedorovi sõnul saab Ukraina Hollandilt õhutõrjesüsteeme ja muud tuge;

– Moskva naftatöötlemistehas peatas Ukraina õhurünnaku tõttu töö;

– G7 riigid hakkavad Ukrainas litsentsi alusel tootma kaugmaarakette;

– Droonihirmus Krimm piirab mootorrataste kasutamist;

– Ametnik: EL-il olid põgusad diplomaatilised kontaktid Kremliga;

– Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest;

– Ukraina peastaap: rindel oli viimasel ööpäeval 182 lahingkokkupõrget;

– Wadephul: Vene-Ukraina rahukõnelused võivad alata sel suvel;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit.

CBS: Venemaal võib tekkida puudus S-300 õhutõrjerakettidest

Telekanali CBS andmetel võib Venemaal tekkida puudus olulistest S-300 õhutõrjerakettidest. S-300 süsteemid on olnud aastakümneid Venemaa õhukaitse oluline osa, kuid Ukraina luure hinnangul on Venemaa raketivarud märkimisväärselt kahanenud.

Kuigi Venemaa käsutuses on ka moodsamad õhutõrjesüsteemid, kasutatakse S-300 süsteeme endiselt laialdaselt drooni- ja raketirünnakute tõrjumiseks. 

Venemaa varud aga vähenevad, kuna Ukraina saadab riigi pihta üha rohkem kaugmaadroone.

Uued Ukraina droonid on kiiremad ja lendavad kaugemale, mistõttu peab Venemaa kulutama nende tõrjumiseks suures koguses kalleid õhutõrjerakette. Sanktsioonid aga raskendavad selliste rakettide tootmist. 

Viimastel kuudel on Ukraina hävitanud suure hulga Venemaa õhutõrjekomplekse, kuid Ukraina luure hinnangul on Venemaa käsutuses endiselt suur hulk moodsamaid õhutõrjesüsteeme. Moskva eelistab seetõttu nüüd toota rakette eelkõige kaasaegsemate õhutõrjesüsteemide jaoks.

Fedorovi sõnul saab Ukraina Hollandilt õhutõrjesüsteeme ja muud tuge

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov teatas kolmapäeva õhtul, et Ukraina saab Hollandilt õhutõrjesüsteeme Patriot ja ka märkimisväärset tuge mehitamata tehnoloogia valdkonnas, edastas uudistekanal Ukrinform.

Ukrinformi ajakirjaniku andmetel tegi minister need märkused Haagis toimunud ühisel pressikonverentsil Hollandi kaitseministri Dilan Yeşilgöz-Zegeriusega.

“Kui võrrelda teie riigi toetuse kvaliteeti ülejäänud maailma ja täpsemalt teiste Euroopa riikidega, siis on toetuse tase väga kõrge. Me näeme seda, sest oleme viimastel aastatel saanud nii Patrioti süsteeme ja ka panustamist Ukraina esmavajaduste algatusee (PURL). Holland on samuti toetanud väga tõhusat drooniprogrammi,” rääkis Fedorov.

Minister avaldas tänu ka Hollandi poolt välja kuulutatud lisarahastuse eest õhutõrjesüsteemidele. Fedorov rõhutas, et Venemaa kompenseerib oma ebaõnnestumisi rindejoonel üha enam massiliste raketirünnakutega tsiviilobjektidele Ukrainas.

Kaitseministri sõnul ei suuda Putin lahinguväljal oma eesmärke saavutada ja ründab seetõttu Ukraina linnu ballistiliste ja tiibrakettidega. Viimaste rünnakute käigus said kannatada elumajad, taristurajatised ja Kiievi-Petšerski pühakoda.

Fedorov toonitas, et lisainvesteeringud õhutõrjesse tähendavad eelkõige Ukraina kodanike elude päästmist.

Ametnik: EL-il olid põgusad diplomaatilised kontaktid Kremliga

Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja António Costa bürool on olnud suhtluskanalite avamiseks põgusaid diplomaatilisi kontakte Kremliga, teatas Brüssel kolmapäeval.

“Viimaste nädalate jooksul on diplomaatilisel tasandil toimunud põgusad kontaktid suhtluskanalite avamiseks, kuid sisulisi küsimusi ei ole arutatud,” ütles anonüümsust palunud EL-i ametnik.

Arutelud Euroopa suhete taastamise üle Moskvaga on muutunud intensiivsemaks, kuna USA More püüdlused Ukraina sõja peatamiseks on jõudnud ummikseisu, samas kui president Donald Trumpi tähelepanu on hõivanud Iraan.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes peaks neljapäeval Brüsselis toimuval tippkohtumisel ühinema EL-i liidritega, on nõudnud, et Euroopa võtaks endale aktiivsema rolli.

“Igas tulevases stsenaariumis on EL-il konkreetsed huvid, mida tuleb kaitsta, seetõttu on tähtis, et Venemaaga oleksid loodud diplomaatilised suhtluskanalid,” ütles EL-i ametnik.

“EL ei ole vahendaja. EL toetab Ukrainat tema püüdlustes saavutada õiglane ja püsiv rahu,” lisas ametnik.

Ametniku sõnul on Costa “teinud tihedat koostööd Euroopa liidritega võimaliku suhtluse osas Venemaaga ning küsimuste osas, mida tuleb arutada, kui õige hetk on käes”.

Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa suursaadikud Venemaal kutsusid eelmisel neljapäeval Vene välisministeeriumis aset leidnud kohtumisel üles korraldama otseläbirääkimisi Moskva ja Kiievi vahel.

Trump ütles teisipäeval Prantsusmaal toimunud G7 kohtumisel, millest võttis osa ka Zelenski, et Moskva peaks sõlmima kokkuleppe, et lõpetada sõda Ukraina vastu.

Zelenskõi ütles, et Vladimir Putin oli lükanud tagasi ettepaneku kohtuda G7 raames, kuid lisas, et oli Trumpile ka soovitanud, et võiks Venemaa liidriga kohtuda ka Ühendriikides.

G7 riigid hakkavad Ukrainas litsentsi alusel tootma kaugmaarakette

Euroopa G7 riigid ja USA More kavatsevad anda Ukrainas asuvatele ettevõtetele litsentse kaugmaarakettide ja õhutõrjesüsteemide tootmiseks, teatas diplomaatiline allikas kolmapäeval. Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz kinnitas seda sammu.

Teadaanne tuli kolmepäevase G7 tippkohtumise ajal Prantsusmaa linnas Évianis, kus osalesid Briti, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja Ühendriikide liidrid, kes lubasid tugevdada survet Venemaale, et lõpetada üle nelja aasta kestnud sõda Ukraina vastu.

“Me hakkame litsentsi alusel tootma mitte üksnes õhutõrjesüsteeme, vaid ka süvalöögivõimeid,” ütles diplomaatiline allikas.

Merz kinnitas otsust, öeldes ajakirjanikele: “Me kõik toodame praegu liiga vähe, ja seda saab kompenseerida litsentside andmisega ettevõtetele, kellel on sellised tootmisvõimalused, sealhulgas Euroopa ja Ukraina firmadele.”

Eelkõige saavad Ühendriikide ettevõtted anda selleks otstarbeks litsentse Euroopa tootjatele, ütles Merz, lisades, et on USA More presidendile Donald Trumpile tänulik selle suure koostöövalmiduse eest”

Moskva naftatöötlemistehas peatas Ukraina õhurünnaku tõttu töö

Moskva regiooni suurim naftatöötlemistehas peatas töö pärast ööl vastu teisipäeva seda tabanud Ukraina õhurünnakut.

Uudisteagentuuri Reuters infot vahendanud Ukraina meediakanalid teatasid, et rünnak Moskva kaguosas asuvale rafineerimistehasele kahjustas selle peamist töötlemisüksust, mis annab 53 protsenti tehase koguvõimsusest. See sundis Moskva oblasti suurimat kütusetarnijat oma tegevust peatama.

Reutersi allikate sõnul peaks Kapotnja rafineerimistehase teine ​​töötlemisüksus siiski õige pea uuesti tööle hakkama.

Moskva naftatöötlemistehas on Venemaa kümne kõige võimsama hulgas. See töötleb aastas 11,6 miljonit tonni naftat, tootes umbes 2,9 miljonit tonni bensiini ja 3,2 miljonit tonni diislikütust. Tehas on Moskva ja selle ümbruse kütusega varustamiseks ülioluline.

Analüütik Jevgeni Istrebina tõi välja Moskva naftatöötlemistehase olulise omaduse. “Moskva naftatöötlemistehasel on üks eripära, mis eristab seda kõigist teistest Venemaa rafineerimistehastest. Rafineerimistehase piiratud ruumi tõttu laiendatis seda kõigi arvukate moderniseerimiste käigus mitte pindalalt, vaid kõrguse suunas. Rekonstrueerimised hõlmasid mitmetasandilisi üksusi. Arvestades, et rafineerimistehasel on väikesele alale koondunud mitmetasandilised üksused, on see selle peamine haavatavus,” selgitas ekspert Ukraina uudistekanalile Dialog.ua.

Ukraina on viimasel ajal üha edukamalt rünnanud Venemaa naftatöötlemistehaseid, viies viimaste andmete kohaselt umbes kolmandiku riigi rafineerimisvõimsusest rivist välja. Mitmes Venemaa piirkonnas on alanud kütusepuudus ja võimud kehtestavad tarnepiiranguid.

Droonihirmus Krimm piirab mootorrataste kasutamist

Ukrainalt annekteeritud Krimmi võimud keelasid öösel väikeste mootorsõidukite, nagu motorollerid, ATV-d ja mootorrattad, kasutamise, öeldes, et need kõlavad nagu ründedroonid.

Poolsaare Venemaa poolt ametisse pandud kuberner Sergei Aksjonov ütles teisipäeval, et keeld, mida ta nimetas ajutiseks kaitsemeetmeks sõjaväe ja muude oluliste objektide valvamisel, kehtib ajavahemikul kella kaheksast õhtul kuni kuueni hommikul.

“Mopeedimüra takistab kaitsesüsteemide tööd. Nende mootorid kõlavad sarnaselt (droonidega),” ütles Aksjonovi nõunik Oleg Krjutškov teisipäeval eraldi tehtud postituses. “Vaenlane värbab teie lapsi öistele sõitudele,” lisas ta.

Venelaste suvises populaarses turismisihtkohas Krimmis kehtestatud keeld ei kehti autodele ega suurematele sõidukitele.

Ukraina on viimasel ajal intensiivistanud droonirünnakuid Krimmi vastu, kus asub Venemaa Musta mere laevastiku peabaas, võttes sihikule poolsaare varustusteed ja vallandades puhkustehooajal kütusekriisi.

Krimmi suurima linna Sevastopoli kuberner Mihhail Razvožajev teatas teisipäeva hilisõhtul ühismeediakanalis Telegram tehtud postituses, et tanklates kehtestatud piirang, mis lubab korraga võtta ainult 20 liitrit bensiini, jääb kehtima.

Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest

Vene väed korraldasid ööl vastu kolmapäeva Zaporižžjale droonirünnaku, mille käigus hukkus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest, teatasid oblastivõimud.

Zaporižžja oblasti kuberneri Ivan Fedorovi sõnul korraldas Venemaa linna vastu viis rünnakut, mis põhjustasid tulekahjusid ja kahjustasid tsiviilinfrastruktuuri.

“Vaenlase rünnaku tagajärjel hukkus üks inimene,” ütles Fedorov 16. juuni hilisõhtul sotsiaalmeedias avaldatud postituses.

Piirkondliku politsei teatel suunasid Venemaa väed kümneid Shahedi droone linna elamupiirkondadesse. Üks rünnakutest põhjustas kolmekorruselises hoones suure tulekahju, jättes elanikud sisse lõksu.

Politsei teatel hukkus üks mees, kui droon tabas autot.

Rünnak kahjustas võimude teatel ka teisi tsiviilobjekte, sealhulgas elamuid ja üht Zaporižžja Riikliku Ülikooli hoonet. “Vaenlase rünnaku tagajärjel Zaporižžjale on neli inimest juba saanud šrapnellhaavu, peavigastusi ja põrutusi,” ütles Fedorov varem, lisades, et arstid osutavad vigastatutele kogu vajalikku arstiabi.

Politsei teatel on teadaolevalt haavata saanud vähemalt seitse inimest ning päästjad jätkavad rünnakukohtade läbi otsimist, et leida täiendavaid ohvreid ja hinnata kahju.

Ukraina peastaap: rindel oli viimasel ööpäeval 182 lahingkokkupõrget

Rindel leidis ööpäeva jooksul aset 182 lahingkokkupõrget, vaenlane oli kõige aktiivsem Pokrovski ja Huljaipole suunal, teatas Ukraina relvajõudude peastaap ööl vastu kolmapäeva.

“Ööpäeva jooksul fikseeriti 182 lahingkokkupõrget. Agressor korraldas 53 õhurünnakut, kasutades 163 juhitavat lennukipommi. Kasutas rünnakutes 6759 kamikaze-drooni ja tulistas 2029 korda meie üksuste positsioone ja asustatud punkte,” edastas peastaap.

Wadephul: Vene-Ukraina rahukõnelused võivad alata sel suvel

Saksa välisministri Johann Wadephuli sõnul on võimalik, et läbirääkimised Venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu võivad alata sel suvel.

“Ma arvan, et praegu on võimalus kõneluste alustamiseks juba sel suvel,” ütles Wadephul intervjuus Saksa ringhäälingule RTL.

Saksa välisminister ei välistanud võimalust, et Vene režiimi juht Vladimir Putin võib olla rohkem avatud dialoogile kui varem.

“Ta võib olla jõudnud staadiumisse, kus ta seda tõsiselt kaalub,” lausus Wadephul.

Ta märkis, et praegune olukord lahinguväljal ei anna kummalegi poolele otsustavat sõjalist eelist.

Saksa välisminister viitas ka Putini lähedase liitlase, Valgevene liidri Aleksandr Lukašenko More hiljutisele avaldusele, milles ta väitis, et ei Venemaa ega Ukraina suuda saavutada sõjalist võitu.

“See oli huvitav avaldus Putini väga lähedaselt liitlaselt,” ütles Wadephul.

Ta lisas samas, et Ukraina on olnud kogu sõja vältel valmis pidama kõnelusi ning praegu on Venemaa otsustada, kas ta tahab läbirääkimisi või jätkata sõda.

Wadephuli sõnul on Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia saatnud koos teiste Euroopa partneritega juba selge signaali Moskvale.

“Me oleme valmis kõnelusteks,” ütles ta.

Saksa välisministri sõnul peaks Putin tunnistama, et “sõja jätkamine pole tegelikult mõttekas”, samal ajal kui lääne sanktsioonid avaldavad jätkuvalt survet Venemaa majandusele ning toetus Ukrainale ei nõrgene.

“Kaine mõistuse juures peaks ta järeldusele jõudma, et praegu on hea aeg•
•
More läbirääkimisteks,” ütles Wadephul.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

• elavjõud umbes 1 386 680 (+1260)

• tankid 12 033 (+7)

• jalaväe lahingumasinad  24 775 (+7);

• suurtükisüsteemid 44 169 (+51);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1874 (+2);

• õhutõrjesüsteemid 1427 (+7);

• lennukid 436 (+0);

• kopterid 353 (+0);

• maapealsed droonisüsteemid 1677 (+10);

• operatiivtaktikalised droonid 355 593 (+2052);

• tiibraketid 4783 (+0);

• laevad/kaatrid 33 (+0);

• allveelaevad 2 (+0);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 107 994 (+486);

• eritehnika 4303 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi