LISATUD KA EESTI TEADLASE ARVAMUS ⟩ Aga mis siis, kui tumeainet polegi

LISATUD KA EESTI TEADLASE ARVAMUS ⟩ Aga mis siis, kui tumeainet polegi – loe, mida eksperdid sellest arvavad

Andromeda nagu teisedki galaktigad on lapikud – aine on kogunenud kettasse. Teooria järgi on see mõeldav vaid seetõttu, et galaktikate ümber on tumeaine, mis paikneb seal sfääriliselt. Foto: Guillermo Ferla / Unsplash Loe kokkuvõtet Astronoomid on veendunud, et universumis on midagi, mida me ei näe, kuid mille mõju tunneme kõikjal. Selle nähtamatu komponendi arvele kirjutatakse…

by

RSS

juuni 17, 2026

Kommentaare pole

1 minut

Read Time

LISATUD KA EESTI TEADLASE ARVAMUS ⟩ Aga mis siis, kui tumeainet polegi – loe, mida eksperdid sellest arvavad

Andromeda nagu teisedki galaktigad on lapikud – aine on kogunenud kettasse. Teooria järgi on see mõeldav vaid seetõttu, et galaktikate ümber on tumeaine, mis paikneb seal sfääriliselt. Foto: Guillermo Ferla / Unsplash

Loe kokkuvõtet

Astronoomid on veendunud, et universumis on midagi, mida me ei näe, kuid mille mõju tunneme kõikjal. Selle nähtamatu komponendi arvele kirjutatakse koguni suurem osa kogu universumi massist. Ometi pole ükski eksperiment suutnud seni tumeainet vaieldamatult tabada. Seetõttu kerkib aeg-ajalt küsimus, kas otsitakse õiget asja või on looduse tegelik lahendus hoopis teistsugune. Mis juhtuks, kui universumi suurim puuduolev tükk polekski see, milleks seda peetakse? Kuula ka Eesti kosmoloogi Hardi Veermäe selgitusi tumeaine ja universumi kohta Kukkuva Õuna saates.

Hiiglaslik tükk universumist on justkui puudu. Seda pole kuskil näha, vähemalt mitte millegagi, mida inimkond praegu tehnoloogiliselt tabada suudab. Kuid astronoomid teavad, et seal on midagi – nähtamatu materjali gravitatsiooniline mõju, mis moodustab umbes 85% universumi massist.

Praeguse seisuga on teadlaste parim seletus sellele tumeaine, hüpoteetiline ainevorm, mis ei neela, kiirga ega peegelda valgust. Nii pole tumeaine mitte tume vaid pigem ideaalselt läbipaistev. Kui ainel pole mitte mingit suhet elektromagnetväljadega, mille esindajaks on teadagi ka valgus, võivad füüsikud oletada, et sel ainel pole ka laenguid.

Loe allikat

juuni 17, 2026