:format(webp)/nginx/o/2017/04/06/6524117t1hed2c.jpg)
1940 – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri ehk faktiliselt Nõukogude Liit okupeeris Eesti.
Eesti NSV kuulutati alles ametlikult välja küll 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega, kuid sisuliselt oli 17. juuni just see päev, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse.
Teise maailmasõja algul ehk 1939. aastal jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta septembris sõlmiti aga Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse.
17. juunil 1940. aastal okupeeperis NSVL Eesti. Juulis kuulutati välja ENSV ning juba järgmisel päevas esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule «palve» Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu.
Sellele järgnesid tagakiusamised, massilised arreteerimised jne. 14. juunil 1941 viidi läbi esimene massküüditamine Siberisse.
17. juuni Eestis:
1762 – Venemaa keisririigi troonile tuli Katariina II, kes hakkas üles ehitama ühtse piiramatu keisrivõimuga riiki. See tähendas murrangut ka Balti aadli ja Vene keskvõimu suhetes
1857 – ilmus Perno Postimehe esimene number
1919 – valitsuse teadaanne Asutavas Kogus Landeswehri sõjast
1932 – algas Soome presidendi Pehr Evind Svinhufvudi visiit Eestisse
1932 – Vormsi saarel põles maha Sviby küla
1945 – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit
1950 – lõhuti Otepää Vabadussõja mälestussammas
1954 – paljud külanõukogud ühendati: varasema 641 asemel jäi alles 320
1988 – Eestimaa Rahvarinne korraldas esimese massimeeleavalduse – Tallinna Lauluväljakul oli kohtumine NLKP XIX konverentsi delegaatidega, lauluväljakule kogunes umbes 150 000 inimest. Alates sellest massimeeleavaldusest hakkas levima mõiste laulev revolutsioon.
1990 – A/S Estline avas Tallinna ja Stockholmi vahelise laevaliini, laevaks oli Nord Estonia, kus oli 850 kajutikohta.
1994 – Avati pidulikult Tartu laululava, järgmisel päeval toimus laulupidude 125. aastapäeva tähistamise kontsert.
1994 – Pärnus avati pärast 57 aastast vaheaega taas Pärnu Rannahotell, mis renoveeriti sanatooriumist Estonia, ja kuhu rentnik AS Finest Hotel Group investeeris 13 miljonit krooni.
1997 – Riigikogus kasutati esimest korda obstruktsiooni ehk parlamendi töö sihilikku ja kunstlikku takistamist: opositsioonis olnud Reformierakond ja Isamaaliit võtsid 10-minutilisi vaheaegu enne muudatusettepanekute hääletamist.
2008 – Kreenholmi Valduse ASi ketrus- ja kudumisvabrikus peatas töö viimane kudumismasin ehk töö lõpetas tehas, mis oli tegutsenud üle 150 aasta (kokku koondati umbes 1000 inimest).
2012 – Suri riigikogu liige, kunstnik, legendaarsete telesaadete «Laupäeval koos isaga» ja «Kõige suurem sõber» juht, poliitik Raivo Järvi.
Ja maailmas:
1397 – moodustati Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon, Kalmari unioon
1916 – Ameerika Ühendriikide väed tungisid kindral John J. Pershingi juhtimisel Mehhikosse
1925 – Genfi protokoll mürkgaaside ja baktervahendite sõjas kasutamise keelustamise kohta
1940 – NSVL väed ületasid Eesti, Läti ja Leedu piiri
1944 – Island kuulutas sõltumatust Taani kuningriigist ja kuulutati vabariigiks
1967 – Hiina teatas oma esimese vesinikpommi katsetusest
17. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
17. juuni on Gregoriuse kalendri 168. (liigaastal 169.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. juuni (1901–2099).
Sündmused
- 1762 – Venemaa keisririigi troonile tuli Katariina II, kes hakkas üles ehitama ühtse piiramatu keisrivõimuga riiki.[1] See tähendas murrangut ka balti aadli ja Vene keskvõimu suhetes.[1]
- 1857 – ilmus Perno Postimehe esimene number.
- 1919 – valitsuse teadaanne Asutavas Kogus landesveeri sõjast.
- 1923 – avati Torma Vabadussõja mälestussammas.
- 1928 – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12.[2]
- 1931 – Helsingis toimus Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:3.[2]
- 1932 – algas Soome presidendi Pehr Evind Svinhufvudi Eesti-visiit.
- 1932 – Vormsi saarel põles maha Sviby küla.
- 1937 – avati Pärnu Rannahotell.
- 1939 – Tartus algas Eesti-Soome koolikongress.
- 1940 – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri, faktiliselt tähendas see Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.[3]
- 1945 – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit.[1]
- 1950 – lõhuti Otepää Vabadussõja mälestussammas.
- 1950 – Kanadas asutati Calgary Eesti selts.
- 1955 – tagasiteel Riiast Leedu, Läti ja Eesti NSV põllumajandustöötajate nõupidamiselt viibis sel ja järgmisel päeval Eestis Nikita Hruštšov. Ta külastas Tartut, Kaardiväelase kolhoosi ja Viisu sovhoosi ning kohtus Tallinnas Eesti NSV juhtivtöötajatega.[4]
- 1954 – paljud külanõukogud ühendati: varasema 641 asemel jäi alles 320.[1]
- 1970 – avati Tallinna Botaanikaaed.[5]
- 2007 – Uulu kirik võeti uuesti kasutusse.
Maailmas
- 1397 – Erik VII kroonimisega Kalmaris Taani, Rootsi ja Norra kuningaks moodustati kolme riigi personaalunioon – Kalmari unioon.
- 1631 – Mumtaz Mahal suri 14. lapse sünnitusel, India suurmogul Šahh Džahan oli lemmiknaise surmast trööstitu ning alustas järgmisel aastal hauapalee ehitust. Taj Mahal valmis 1653. aastal.
- 1842 – Briti diplomaatidel Charles Stoddartil ja Arthur Conollyl löödi Buhhaara emiraadis kui oletavatel spioonidel pea maha.
- 1848 – Austria keisririigi väed surusid Prahas maha tšehhide ülestõusu.
- 1876 – Black Hillsi sõda: 1500 lakota ja Cheyenne'i indiaanlast Pöörase Hobuse juhtimisel võitsid Rosebudi lahingus üllatusrünnakuga 1000-mehelist Ameerika Ühendriikide üksust George Crooki juhtimisel.
- 1911 – Reykjavíkis asutati Islandi Ülikool.
- 1916 – Ameerika Ühendriikide väed kindral John J. Pershingi juhtimisel tungisid Mehhikosse.
- 1925 – sõlmiti Genfi protokoll, millega keelustati keemiliste ja bioloogiliste relvade kasutamine rahvusvahelistes relvastatud konfliktides.
- 1940 – Nõukogude Liidu väed ületasid Eesti, Läti ja Leedu piiri.[6]
- 1944 – Island kuulutas sõltumatust Taani kuningriigist ja kuulutati vabariigiks.
- 1953 – Saksa DV-s Berliinis muutus eelmisel päeval alanud streik ülestõusuks, mille Nõukogude Liidu sõjavägi tankidega lämmatas.
- 1960 – Nez Percé indiaani hõimu kasuks mõisteti kohtus välja 4,15 miljoni dollari suurune kahjutasu 1863. aastal Ameerika Ühendriikide keskvalitsuse poolt liiga madala hinna eest ära võetud maade eest.
- 1963 – avaldati ASCII koodi esimene versioon.
- 1967 – Hiina korraldas Lop Nuri polügonil oma esimese vesinikupommi katsetuse.[7]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 17. juunil
- 1703 – John Wesley, inglise teoloog
- 1810 – Ferdinand Freiligrath, saksa luuletaja
- 1818 – Charles Francois Gounod, prantsuse helilooja
- 1882 – Igor Stravinski, vene helilooja
- 1888 – Heinz Guderian, saksa kindral
- 1900 – Martin Bormann, saksa poliitik
- 1929 – Tigran Petrosjan, armeenia maletaja
- 1929 – Eino Baskin, eesti näitleja ja lavastaja
- 1930 – Teddy Böckler, eesti arhitekt
- 1943 – Newt Gingrich, USA More poliitik
- 1943 – Barry Manilow (Barry Alan Pincus), ameerika laulja
- 1945 – Eddy Merckx, belgia jalgrattur
- 1962 – Michael Monroe (Matti Fagerholm), soome muusik (Hanoi Rocks)
- 1964 – Michael Gross, saksa ujuja
- 1969 – Paul Tergat, keenia kergejõustiklane
- 1971 – Leander Paes, india tennisist
- 1975 – Juan Carlos Valerón, hispaania More jalgpallur
- 1975 – Chloe Jones (Melinda Taylor), ameerika modell ja erootikanäitleja
- 1976 – Pjotr Svidler, vene maletaja
- 1976 – Sven Nys, belgia jalgrattur
- 1980 – Venus Williams, ameerika tennisist
- 1982 – Ursula Ratasepp-Oja, eesti näitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 17. juunil
- 1858 – Lakshmi Bai, India rahvuskangelane
- 1895 – Reinhold Winkler, viimane Saaremaa superintendent
- 1959 – Constantin von Weiss, Eesti sõjaväelane
- 2019 – Muḩammad Mursī, Egiptuse poliitik, riigi president aastatel 2012–2013
Pühad
- Islandi iseseisvuspäev
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 100
- 1 2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Täna ajaloos 17.06: Nõukogude Liit okupeeris Eesti, Postimees, 17. juuni 2017
- ↑ "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ "Botaanikaaed võõrustab juba 25 aastat". Eesti Päevaleht. 15.06.1995. Vaadatud 27.10.2022.
- ↑ "Repressions of Totalitarian Regimes and World War II (1940–1953) ← National History Museum of Latvia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2015. Vaadatud 15. juunil 2015.
- ↑ Test No. 6 : 1967 - Lop Nur, China Atomic Archive. Vaadatud 12. oktoobril 2025