“Kuna need komeedid on ülejääk sellest materjalist, mis tollel ajal oli, siis selle põhjal saame hinnata, mis sinna läks sisse. See on eriti oluline näiteks elu alguse otsingute puhul,” sõnas Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia kaasprofessor Mihkel Pajusalu.
Kaamera eesmärk on pildistada komeeti, mis tuleb päikesesüsteemi äärealadelt maa lähedale. Tööd teeb kaamera iseseisvalt, püüdes aru saada, kas komeet on pildil või mitte.
“Komeete on varem uuritud küll, aga kõik varasemalt uuritud komeedid on perioodilised ehk nad on käinud mitu korda päikese juurest läbi ja seega on päike neid kuumutanud ja nende pinna juba minema puhunud. Selle missiooni eesmärk on saada pilte objektist, mis tuleb esimest korda ehk milles on keemiline foto sellest hetkest, kui see moodustus, mis oli sama aeg•
•
More, kui päikesesüsteem moodustus ehk varem kui maa,” ütles Pajusalu.
Tänaseks on kaamera testid läbinud, mistõttu liikus see koos meeskonnaga edasi Hispaaniasse Euroopa Kosmoseagentuuri arendustiimile. Sealsete lisatestide õnnestudes võiks kaamera lennata kosmosesse 2028. aastal.
“Kaamera läheb esimese hooga Lagrange l2 punkti, mis on maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. Seal ootab ta maksimum viis aastat kuni tuleb komeet, mida kaardistada ja siis üritab sellest mööda lennata. Me ei tea seda komeeti, me üritame kaardistada midagi täiesti uut, midagi tundmatut. See teebki selle missiooni huvitavaks,” lausus Tartu observatooriumi juhtivinsener Sten Salumets.