“Eesti riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajalikud intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni. Et Eesti riik saaks toimida, peame jooksvate kulutuste katteks laenu võtma. Riigivõla hüppeline kasv on toimunud Reformierakonna valitsuse ajal, kahel viimasel aastal on rahandusministri ametit pidanud Jürgen Ligi,” ütles Laats.

Laats tõi välja, et negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon.

“Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Selle asemel, et kriitika omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Jürgen Ligi eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeteks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine,” rääkis ta.

Laatsi sõnul on Eesti varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära.

“Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale Reformierakonnale ja Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60 protsenti ja see on muutunud luksuskaubaks, kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ning poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran, kuid Jürgen Ligi ei soovi toiduainete käibemaksu teemat isegi arutada,” kritiseeris Laats.

Laats tuletas meelde, et rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi.

“Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat hindab. Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saama, ning väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut,” rääkis Keskerakonna aseesimees.

Mõni nädal tagasi sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets, et rahandusminister on lasknud riigieelarve käest, mis näitab, et Ligi teod ja jutt ei ole omavahel kooskõlas.

“Samal ajal kui reformierakondlasest minister kiitleb, kuidas tasakaalus riigirahandus on olnud tema elutöö, võtab valitsus laenu nagu homset ei oleks. Eesti riigieelarve ei ole kunagi olnud nii suures miinuses kui täna – see ületab isegi Euroopa Liidus lubatud maksimaalse defitsiidi piirid ning laenudega kaasnevate mäekõrguste intressimaksete eest on hoiatanud nii Eesti Pank kui eelarvenõukogu, aga ka paljud teised eksperdid,” sõnas Läänemets.

“Sotsiaaldemokraadid tuletavad meelde, et juba mõne aasta pärast tuleb Reformierakonna arutu rahalaenamise tagajärjel maksta Eesti maksumaksjal ainuüksi laenuintressideks pool miljardit eurot aastas, 2030. aastaks kasvab intressimakse 650 miljonini! See on raha, mida välispankadele viimise asemel võiksime kasutada Eestis meie inimeste heaolu parandamiseks,” lisas Läänemets. 

Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud lisaks Keskerakonnale ka Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning fraktsioonitutest saadikutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.

Valitsus otsustas e-istungil taotleda riigikogu juhatuselt, et rahandusministrile esitatud umbusalduse avaldamist arutataks esmaspäevasel parlamendi istungil esimesel võimalusel.