Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku toetada põllumajandustootjaid järsult kasvanud väetisekulude katmisel, et tagada ühtlasi Euroopa toiduga kindlustatus. Rahalise abi andmiseks kavatseb komisjon lähinädalatel eraldada kokku 540 miljonit eurot.
Selle nädala alguses tegi komisjon ettepaneku suurendada põllumajandusreservi ELi 2026. aasta eelarvest lisaks ülejäänud vahenditele veel 300 miljoni euro võrra. Liikmesriigid võivad sellele lisada kuni 200% riiklikest vahenditest, mis tähendab, et rahalise toetuse kogusumma võib ulatuda 1,5 miljardi euroni.
Põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen: „Täna täidame oma kohustust toetada põllumajandustootjaid, kes peavad toime tulema väetiste järsu hinnatõusuga. Kinnitan, et oleme teinud ettepaneku 540 miljoni euro suuruse ELi rahalise toetuse kohta, millele liikmesriigid saavad lisada riiklikke vahendeid, et kaasata kuni 1,5 miljardit eurot põllumajandustootjate toetamiseks kohapeal. See toetus peab jõudma nendeni, kellel on vaja osta väetisi järgmiseks külviperioodiks ja kindlustada oma tulevast saaki. Ühtlasi peaks meie ettepanek muuta ÜPP toetus paindlikumaks parandama põllumajandustootjate rahavoogusid ja pakkuma suuremat finantskindlust. Loodan, et kaasseadusandjad tegutsevad kiiresti, et toetused saaks viivitamata välja maksta. Praegu on aeg•
•
More tagada toiduga kindlustatus, strateegiline autonoomia ja konkurentsivõime. Euroopa seisab kindlalt oma põllumajandustootjate kõrval ja võtab otsustavaid meetmeid, et kaitsta meie toidutootmise aluseid.”
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohandamise meetmete hulka kuuluvad:
– uus likviidsuskava kriisitoetuse andmiseks maaelu arengu raames;
– liikmesriikide võimalus maksta põllumajandustootjatele otsetoetusi ettenähtust varem ja kohandada oma 2027. kalendriaasta otsetoetuste eelarvet.
Uut likviidsuskava saab kaasrahastada kuni 65% ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja see hõlmab vahendeid, mis võivad muidu kasutamata jääda. Sellele võivad liikmesriigid lisada riiklikku rahastust kuni 200% ulatuses. Et tulemused oleksid kiired ja halduskoormus võimalikult väike, võib toetust maksta kindla summana hektari kohta ja rakendada seda ÜPP strateegiakavade kaudu.
Liikmesriigid võivad teha põllumajandustootjatele rahavoogude parandamiseks enne 16. oktoobrit suuremaid otsetoetuste ettemakseid. Lisaks võimaldab ettepanek liikmesriikidel reageerida kõrgete väetisehindade mõjule paindlikumalt ja kohandada oma otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastal.
Järgmised sammud
Komisjoni kavandatud ÜPP seadusandlikud muudatused saadetakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks.
Komisjon jätkab väetiste tegevuskava elluviimist, et parandada põllumajandustootjate valmisolekut tulevasteks kriisideks ning tugevdada nende meetmete kaudu ELi toiduga kindlustatust, strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet.
Lisateave