Kui Ukraina lastekodu direktor Ljubov Rudõka viis pärast Venemaa sissetungi oma hoole all olnud alaealised Napolisse, arvas ta, et viib nad turvalisse kohta. Talle ei tulnud pähegi, et Itaalia ei pruugi neid tagasi anda. Ja ometi on nende tagasipöördumisest saanud neli aastat hiljem juriidiline lahinguväli.
Ukraina võimud on CNN-ile öelnud, et mitu last, kes koos Rudõkaga Itaaliasse evakueeriti, on kümnete Ukraina alaealiste seas, kelle koju naasmist on Itaalia kohtud takistanud. Vaidlus nende olukorra üle eskaleerus aprillis pärast seda, kui Kiiev teatas, et üks Ukraina lastest, 15-aastane poiss nimega Saša, on Itaalia perekonna poolt seaduslikult lapsendatud – hoolimata sellest, et ema soovib, et ta Ukrainasse tagasi pöörduks.
Kiiev väidab, et evakueerimised pidid olema ajutised ja et kuigi sõda jätkub, on olukord riigi osades stabiliseerunud ning lastele on olemas turvalised kohad, kuhu naasta. Ukraina valitsuse peamine mure on see, et mida kauem lapsed välismaal viibivad, seda väiksem on tõenäosus, et nad tulevikus tagasi pöörduvad – murettekitav väljavaade riigile, mis seisab silmitsi suure demograafilise kriisiga.
Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles CNN-ile, et Itaalia keeldub Kiieviga selles küsimuses koostööd tegemast ja takistab Ukraina võimudel laste heaolu kontrollimast.
„Me jätkame ametlike taotluste saatmist (ja) Itaalia esindajad ütlevad meile, et kohtusüsteem on täiesti sõltumatu ja et nad ei saa neid otsuseid mõjutada. Kuid ma nõuan, et nad sekkuksid,” ütles ta CNN-ile, võrreldes olukorda isegi tuhandete Ukraina laste juhtumitega, kes on ebaseaduslikult Venemaale viidud. Kreml eitab seda ja väidab, et evakueeris Ukraina lapsed nende endi turvalisuse huvides.
„(Itaalia) suhtumine ei erine tegelikult Venemaa poole seisukohast… nad on meie lapsed ära võtnud ja keelavad meil neile juurdepääsu,” ütles ta.
CNN on korduvalt võtnud kommentaaride saamiseks ühendust Itaalia valitsuse, Itaalia laste ja noorukite voliniku, rahvusvahelise lapsendamise komisjoni ja lapsendamise kohta otsuse teinud kohtuga. Kõik on keeldunud, viidates alaealisi puudutavatele privaatsusseadustele.
Lastekodu, mida Rudõka juhtis, asus Põhja-Ukrainas Sumõ linnas, mis oli 2022. aasta alguses toimunud täiemahulise sissetungi esimestel päevadel Vene vägede poolt peaaegu täielikult ümber piiratud.
Rudõka sõnul võttis temaga ühendust heategevusorganisatsioon, mis oli varem lastele puhkusi korraldanud, pakkumisega nad Itaaliasse evakueerida. Ta sõitis 2022. aasta suvel Lõuna-Itaalia linna Napolisse koos 25 lapsega, kes tema hoole all olid.
„Arvasin, et see on nagu suvelaager: lapsed veedavad mõnda aega Itaalias ja tulevad siis tagasi,” rääkis Rudõka CNN-ile. „Aga siis, umbes kolme nädala, võib-olla kuu aja pärast, hakati lastele määrama Itaalia (seaduslikke) eestkostjaid,” ütles ta.
Kuigi Rudõka oli Ukraina seaduste kohaselt laste seaduslik eestkostja, ei tunnustanud Itaalia võimud teda sellisena. Selle asemel, nagu CNN-i reportaaž kinnitas, koheldi lapsi saatjata alaealistena, neile anti pagulase staatus ja määrati uued eestkostjad.
See lähenemisviis on juurdunud Itaalia seadustes. Rooma tugevdas kümme aastat tagasi Euroopa rändekriisi ajal laste pagulaste õiguslikku kaitset. Muuhulgas kehtestas see keelu saatjata laste Itaaliast tagasisaatmiseks või väljasaatmiseks, välja arvatud juhul, kui kohus on erandjuhtudel seda määranud.
Kuid see tähendas, et Ukrainal oli sisuliselt keelatud langetada otsuseid evakueeritud laste saatuse kohta.
Itaalia jurist Rosa Emanuela Lo Faro, kes esindab mõnda alaealist, ütles CNN-ile, et mõnel juhul lõigati lapsed oma elust Ukrainas täielikult ära.
„Ukrainas oli keelatud suhelda (nende) eestkostjatega, Ukraina sõpradega, kõigi Ukraina inimestega. Laps sai suhelda ainult oma Itaalia eestkostjatega ja see oligi kõik,” ütles ta.
Lo Faro on teinud koostööd Ukraina võimudega ja suutnud saavutada, et Itaalia ülemkohus tühistab mõned eestkosteotsused, kuid ta ütles CNN-ile, et olukord on endiselt väga keeruline.
Ta ütles, et mõnel juhul avaldavad lapsi lapsendada soovivad kasupered võimudele survet. „(Nad väidavad), et neil on siin parem, et neil läheb siin hästi ja et kui nad Ukrainasse naasevad, (on) neil hoopis sõda,” ütles ta.
„Palun jätke lapsed siia, kuni sõda on läbi,” öeldakse.
Kui suur grupp Ukraina orbusid saabus 2022. aastal Rota d’Imagnasse, väikesesse omavalitsusse Põhja-Itaalia Lombardia piirkonnas, aitas kohalik õpetaja Diego Mosca neil koolides käia ja hakkas neile nädalavahetuse ja vaheaegade tegevusi korraldama. Ta kaasas appi oma nõo Michela Norise.
„Meil abikaasaga pole lapsi, aga me tahtsime neile lastele veidi kergendust pakkuda, et nad saaksid väljaspool institutsioone mõnusalt aega veeta, ja nii me ütlesime, et olgu, me võime proovida neid majutada,” ütles ta CNN-ile.
Noris ütles, et nad alustasid ühe 11-aastase poisiga, aga võtsid siis juurde ka tema õe ja teised. „Lõpuks võõrustasime umbes 10–12 last ja pidime välja mõtlema graafikusüsteemi,” rääkis ta CNN-ile
Programm toimis hästi – kuni 2024. aasta suveni, mil lastega saabunud Ukraina töötajad teatasid, et naasevad koju.
Noris ja teised majutusega seotud pered olid kohkunud. Ta algatas petitsiooni, milles paluti laste parimate huvide arvestamist – sellega koguti üle 18 000 allkirja.
„Me ei taha lapsi igaveseks Itaaliasse. Me lihtsalt ütlesime: „Kuulge, me teame, et olukord Ukrainas on kohutav. Sõda on endiselt käimas. Palun jätke lapsed siia kuni sõja lõpuni ja võtke nad siis tagasi.””
Saša oli vaid 10-aastane, kui Ukraina kohus otsustas kohtudokumentide kohaselt, et tema ja ta kaks õde võetakse raske koduse olukorra tõttu vanemate hoole alt ära. Kolm õde-venda elasid sõja alguses Sumõ lastekodus ja olid 25 lapse seas, kes sõitsid Rudõkaga Itaaliasse.
Otsuse kohaselt ei kaotanud Saša vanemad oma vanemlikke õigusi, kui kohus neilt lapsed ära võttis, ja CNN ei avalda nende perekonnanime privaatsuse kaitsmiseks. Rudõka ütles, et eeldati, et lapsed naasevad vanemate juurde, kui nende kodune olukord paraneb – kuid sissetung takistas seda.
Edasi 2023. aastal, kui selgus, et sõda kiiresti ei lõpe, otsustasid Ukraina võimud lapsed riiki tagasi tuua, leides neile turvalisemad kodud Lääne-Ukrainas. Rudõka leidis lastele koha Lääne-Ukrainas Ternopilis.
Napoli Ukraina konsulaat hakkas Itaalia kohtutele esitama laste tagasisaatmise taotlusi. Kuid nagu Rudõka peagi teada sai, viidi kohtumenetlus iga lapse puhul läbi eraldi – mõnikord väga erinevate tulemustega.
„Seetõttu selguski, et mõned lapsed naasid, teised aga jäid. Tänase seisuga on meil Itaalias endiselt viis last,” ütles Rudõka CNN-ile.
Saša kahel õel lubati Ukrainasse tagasi minna, kuid Saša puhul otsustasid kohtud tema tagasisaatmise vastu ja aprillis kiideti heaks lapsendamine Itaalia perekonna poolt, kes oli talle alates 2022. aastast kasupereks olnud.
Nüüdseks 15-aastane poiss on rahvusvahelise vaidluse keskmes.
ÜRO Pagulaste Ameti (UNHCR) pressiesindaja ütles CNN-ile, et ametlik seisukoht on, et sõja tõttu peaks Ukrainasse tagasipöördumine toimuma ainult vabatahtlikult ja ainult siis, kui elukoha riik peab seda lapse parimates huvides olevaks.
Lo Faro ütles, et Itaalia alaealiste kohtud, keda abistavad lastepsühholoogid, peaksid otsuste tegemisel arvestama laste arvamusega. Kuid ta märkis, et see on eriti keeruline Ukraina laste puhul, kes tulid Itaaliasse väga noorelt ja mäletavad oma elust Ukrainas vähe.
„On ilmne, et nad ütlevad seda, mida Itaalia perekond tahab, sest nad on unustanud, mida nad Ukrainas tegid, isegi keele ja kombed, ning nad on muidugi omaks võtnud kõik Itaalia harjumused,” ütles ta.
Pole selge, mida Saša tahab – CNN-il pole õnnestunud temaga ühendust saada. Lo Faro sõnul andis ta lapsendamiseks nõusoleku. Tema perekond aga ütles, et ta ütles neile, et tahab Ukrainasse naasta, samas kui Rudõka ütles CNN-ile, et kui küsis temalt, mida ta tahab, vastas ta, et ei tea.
Mosca, õpetaja, kes koordineeris programmi Rota d’Imagnas, ütles, et paljud tema hoole all olevad lapsed tunduvad lõhestunud, elades „pool südant ühel ja pool teisel pool”.
Saša isa, sõjas võitlev Ukraina sõdur, on ametlikult kadunud alates 2025. aastast. Tema ema Natalia ütles CNN-ile, et tahab, et Saša tuleks tagasi Ukrainasse elama; Ukraina võimud toetavad teda selles. Ta usub, et Sašal on takistatud suhtlemine oma Ukraina perega.
„Olen saatnud talle oma parimad soovid (sünnipäevaks), aga nad ei luba tal kellegagi rääkida – ei minuga, ei oma õdedega, mitte kellegagi,” ütles ta CNN-ile.
CNN on Lecce’i alaealiste kohtult, kes juhtumit arutas, üksikasju küsinud. Kohus keeldus, viidates juriidilistele põhjustele.
Lo Faro ütles, et üritab nüüd Saša lapsendamist blokeerida, kohtuistung on planeeritud selle kuu lõppu.
Ukraina võimude andmetel evakueeriti 2022. aastal Ukraina internaatkoolidest ja lastekodudest mitmesse Euroopa riiki üle 4800 lapse. Mõned olid orvud, teised, nagu Saša ja tema õed, olid paigutatud riikliku lastekodusse.
Ukraina ombudsman Lubinets ütles CNN-ile, et praegu on kohalikud võimud takistanud naasmise üle 300 lapsel, kellest enamik elab Itaalias, Saksamaal ja Austrias.
Ukraina valitsuse poolt Itaalias mõnda Ukraina last esindama määratud Volodõmõr Ivanjuta ütles, et aja jooksul on ta näinud, kuidas Itaalia kohtud on üha enam otsustanud laste Ukrainasse tagasipöördumise vastu, olenemata nende olukorrast.
„Meil on lapsed, kes elavad peres, mis teeb (kõik), et takistada nende tagasipöördumist,” ütles ta. „Siis on meie hoole all lapsed, kes on lastekodudes, kellel pole konkreetseid huvilisi, ja ometi ei lubata neil lastel (Itaalia kohtute poolt) ikka veel tagasi pöörduda.”
Ivani nooremad õed-vennad on nende laste seas. Ivan, kes on nüüd 20-aastane, ja tema neli venda võeti 2017. aastal riikliku hoole alla, kuna nende emal oli raskusi nende eest hoolitsemisega. Kui täiemahuline sõda algas, evakueeriti kolm noorimat poissi Sitsiilias Modicas asuvasse lastekodusse, kuhu on jäänud kaks alaealist poissi; kolmas elab nüüd omaette Itaalias, ütles Ivan.
„Nende elamistingimused on enam-vähem normaalsed; neid toidetakse, aga üldiselt ei meeldi neile seal eriti,” ütles oma vendade kohta lastekodus Ivan, kes viibib praegu Saksamaal ja üritab vendi taas kokku saada. „Küsisin neilt, kas nad tahavad Ukrainasse tagasi pöörduda. Nad vastasid jaatavalt.”
Ivan ütles, et kuigi tal on lubatud oma noorimate vendadega suhelda, on vastutavad isikud tema külastustaotlused tagasi lükanud. „See on kohutav olukord… Ma ei saa ikka veel aru põhjustest,” ütles ta.
Asutuse direktor keeldus CNN-ile juhtumit kommenteerimast, viidates privaatsusprobleemidele.
Ivan ei ole nõus alla andma – ja on olnud ühenduses mitme mittetulundusühinguga, kes aitavad tal järgmisi samme välja mõelda. „Itaallased otsustavad minu perekonna, minu vendade saatuse üle ja ei lase mul neid isegi näha,” ütles ta.
Noris ütles, et ta igatseb siiani lapsi, kes on tema kodulinnast Põhja-Itaalias lahkunud, ja muretseb sageli nende turvalisuse pärast.
„Võtsime kaks neist kolmeks päevaks mere äärde ja nad olid nii elevil,” ütles ta.
„Nad ei vajanud midagi erilist, nad ei vajanud pidusid, nad ei vajanud raha, nad vajasid lihtsalt – ja vajavad siiani – tähelepanu, nende eest hoolitsevate inimeste tähelepanu. See on ainus asi, mida nad vajasid.”